[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kaarma1 [`kaarma] ‹-le› Kaa – kihelkond ajaloolisel Saaremaal, sks Karmel, 1234 Carmele, 1407 Carmell, 1645 Kahrmel, 1782 Kaarma kihhelkond.
● Kaarma kirikukihelkond tekkis XIII saj muinaskihelkonna põhjal, hõlmates ka osi Anseküla, Kärla, Mustjala ja Püha khk-st. Varasemad kirjapanekud annavad alust oletada, et tegemist võiks olla la-liitelise nimega või siis peegeldavad üleskirjutused nime alalütlevat käänet. Algusosa kaar- tuleb esile ka soome kohanimedes, kus seda on ühendatud vanarootsi nimedega Kar, Kare, vanataani, norra, islandi Kari või siis soome sõnaga kaari ja koeranimega Kaaro. Vrd ka eesti kaar : kaaru (kaare) ’kumer või kaarjas moodustis; eseme kaarjas või kumer osa’, maakaar ’kaldakõverdus’, merekaar ’maariba meres’. Nime osis -me võib tuleneda sõnast mäe. Kahtlasem on nime lähtekohaks pidada soome sõna kaarama ’väike laht’, sest siis peaksime oletama sisekadu juba XIII saj. – MK
BHO: 186; SK I: 63–64