[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kaarma1 [`kaarma] ‹-le› Kaa – kihelkond ajaloolisel Saaremaal, sks Karmel, 1234 Carmele, 1407 Carmell, 1645 Kahrmel, 1782 Kaarma kihhelkond.
● Kaarma kirikukihelkond tekkis XIII saj muinaskihelkonna põhjal, hõlmates ka osi Anseküla, Kärla, Mustjala ja Püha khk-st. Varasemad kirjapanekud annavad alust oletada, et tegemist võiks olla la-liitelise nimega või siis peegeldavad üleskirjutused nime alalütlevat käänet. Algusosa kaar- tuleb esile ka soome kohanimedes, kus seda on ühendatud vanarootsi nimedega Kar, Kare, vanataani, norra, islandi Kari või siis soome sõnaga kaari ja koeranimega Kaaro. Vrd ka eesti kaar : kaaru (kaare) ’kumer või kaarjas moodustis; eseme kaarjas või kumer osa’, maakaar ’kaldakõverdus’, merekaar ’maariba meres’. Nime osis -me võib tuleneda sõnast mäe. Kahtlasem on nime lähtekohaks pidada soome sõna kaarama ’väike laht’, sest siis peaksime oletama sisekadu juba XIII saj. – MK
BHO: 186; SK I: 63–64

Kaarma2 [`kaarma] ‹-le› Kaa – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Lääne-Saare vallas (Kaarma mõis).  B4
● Küla arvatakse olemas olnud juba XIII saj, 2,5 km lääne pool Kaarma-Kirikukülas on ka Kaarma maalinn. Kaarma mõis (sks Karmel) rajati XVI saj, küla oli sellest lõunas. Tänapäeva Kaarma külale vastabki vana küla (Mellinil 1798 Kertiper, 1855–1859 Кармель); Kaarma ehk Vana-Kaarma mõisa maale 1920. a-tel rajatud asundus sai nimeks ↑Asuküla. A-tel 1977–1997 kandis Kaarma nime ↑Kaarma-Kirikuküla, praegune Kaarma küla aga oli liidetud Uduverega. Kaarma külla kuulub osaliselt 1977 liidetud Väljaküla (1798 Welja, 1922 Välja). Vrd Asuküla1, Kaarma1, Kaarma-Kirikuküla. – MK
BHO: 186;  EAA.298.2.71, L 6; EM: 121; KNAB; Mellin