[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

Leitud 1 artikkel

Käända [`käända] ‹-sse›, kirjakeeles varem ka Käändla ~ Käänla Kulpaik (küla) Rapla maakonnas Märjamaa vallas, mõis, sks Kaenda, 1539 Nicolas Pilli Kenta, Kende Mattis (vaba üksjalg ja vana kümnik), 1689 Kända, 1725, 1796 Kenda (mõis).  A4
Kullamaa khk-s on olnud kaks Käändat: Käända mõisa ümber kujunenud asundus (ka Käändalaane), mis 1939. a paiku nimetati Laane külaks ja liideti 1977 Kohatuga, ning Käända küla, mis 1977 liideti Soosaluga. Mõis rajati XVII saj. Nimi pärineb vähemalt XVI saj algusest. 1641 on mainitud Johan Jurgenson zu Kähnde. Nime on samastatud Käända mõisaga, mis olevat rajatud Kendaperre talu asemele. Ajalooliselt olevat seal elanud kaks vabatalupoega, Kenda Jurgen ja Kenda Hansz. Läänemaa XVI saj vakuraamat mainib Kullamaalt samuti kahte vabatalupoega: Kende Mattis ja Nicolas Pilli Kenta. Kullamaa vakuraamatus XVI saj I veerandil esinevad nimekujud Keende, Kenda ja Keenda on A. Saareste ühendanud Käända mõisaga, mainides samas, et Kohatu jõe ääres oli ka Kända kõrts ja teinegi Kända kõrts Soosalu lähedal. Viimase järgi ilmselt ongi nime saanud praegune Soosalu küla osa. Nii mõisa kui ka kõrtside nimed lähtuvad talupoja lisanimest, mille tähendussisu jääb hämaraks. Käända vana küla algne nimi on olnud Kaoküla või Kudriküla (1798 Kao küla ja Kudri mõis), mõlemat nime on veel 1922 mäletatud. Vrd Leevre. – MK
Bfl: II, 935; BHO: 163; EAA.1.2.941:1644, L 1634p; ERA.14.2.451 (Lääne maavalitsuse ettepanek 30. III 1939 nr 9033 asunduste asjus); KNAB; Mellin; Rev 1725/26 Lä: 101; Saareste 1923b: 142; Stackelberg 1928: 192; Ungern-Sternberg 1913: 128

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur