[KNR] Eesti kohanimeraamat

Jõksi1 ‹`Jõksi ~ -sse› Kan – küla Põlva maakonnas Kanepi vallas, mõis (Karste mõis), sks Jexi, 1723 Jäxi Jaans Pustus, 1782 Jexi, Jeksi mois, 1783 Jexi moisa, 1798 Jexi, 1903 Jexi Mühlenland, Beigut Jexi.  B2
● Algse ↑Hoboala küla lõunaosas juurdus XVIII saj talupoja lisanimi Jõksi. 1723. a mainingus pole tegu veel veskikohaga, vaid Kaagvere küla järgi olnud puustusega. Veskikoht oli ka varem Hoboala nime all olemas (1582 w Oboli). XVIII saj II poolel sai Jõksi Kaagvere mõisa karjamõisaks, 1784 eraldati Jõksi iseseisvaks rüütlimõisaks. 1843 liideti kaks mõisat, Jõksi ja Karste, Kooraste mõisa valdustega, neist eraldi mõisana säilitati al 1875 Karste. Jõksi mõisa maa-ala ehk varasemat Hoboala küla nimetati XIX–XX saj Jõksi külaks. Jõksi nimi kinnistus ka Jõksi järvele (1627 Hobbdalle Jerwe, 1684 Hobbohall Lacus, 1903 Der Jexi See). Praegu on traditsiooniline Jõksi küla (rahvapäraselt ka Mäekülä) jagatud Kanepi ja Valgjärve valla vahel, lõunaosa kannab Jõksi nime, põhjaosa on 1977 liidetud Mügra külaga. Kohanime aluseks olev talupoja lisanimi Jõks : Jõksi on levinud mitmel pool Lõuna-Eestis. Selle algne tähendus pole teada. Omasõnavarast lähtuv seletus võiks olla seotud tegusõnaga jõks´ma ’luksuma’ (tavalisem esinemiskuju küll hõks´ma). Talupoja lisanimena oleks see mõeldav. Kuna Jaks on eesnime Jakob tuntud mugandusi, siis oleks mõeldav, et Jõks kuuluks selle eesnime arvukate variantide hulka. š-lõpulisi nimesid Jaksch ja Jokisch peetakse saksa perekonnanimede puhul Jakobi slaavipärasteks mugandusteks. Vrd ka vene perekonnanimi Ёкшин. Sama struktuuriga nimede hulgas võiks olla esinenud ka jek-alguline *Jekš, millest tuleneks omakorda Jõks. Vrd Hoboala. – ES
EAA.1267.1.286:80, L 149;  EAA.3724.5.2829, L 1;  EAA.308.2.88, L 1; EMS: jõksma; Hupel 1774–1782: III, 277; Lexikon der Familiennamen 2008: 317–318; Mellin; PA I: 87–88; Rajandi 2011: 86; Rev 1624/27 DL: 65; RGADA.274.1.174:521, L 514p; Stryk 1877: 214–215

Jõksi2 ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-lõ ~ `Jõksi› Se – küla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Pankjavitsa, Koolina nulk), 1681 Osina By, u 1790 Якушева, u 1866 Екшина, 1869 Екшино, 1882 Экшино, 1904 Jõksi, Э́кшино, u 1920 Jekšina, 1922 Eksi, Joksi.  B2
● XIX saj kuulus küla Saalessa (Залесье) kogudusse ja Koolina kogukonda. Kohanime aluseks võiks olla lisa- või eesnimi Jõks. Selle võimalik lähe on ristinimi Jakuš (Якуш), mis on iseloomulik Ukraina ja Valgevene nimekasutusele (ka perekonnanimi Якушев). Nimi pärineb ristinimest Яков (vanas kirjaviisis Іаковъ). Sõnalise lähtena võib kõne alla tulla якуш ’puusepp; puukaunistused majadel ja laevadel’ (V. Dal) ja якуша ’roheline konn; rohukonn’. Vrd ka Kagu-Eesti jõks, jõksma (luks, luksuma). K. Pajusalu arvates on võimalik mugandus ka otse a-lisest nimest (Jaksi › Jõksi). A. Šteingolde ei näe nimevariandil Экшино vene tausta. Vrd Jõksi1. – AK
Academic; Dal’ 1880–1882; Eesti TK 42; Hurt 1904: XXI; PGM 1785–1792; RL 1922; Roslavlev 1976: krt 2; SeK: 34; Vasilev 1882: 349; Vene TK 126; Vene TK 420; VMS