[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 4 artiklit

Järveküla1 [järveküla] ‹-`külla ~ -sseJürküla Harju maakonnas Rae vallas (Mõigu mõis), 1241 Jærgækylæ, 1349 Jerwekylle, 1689 Jerwekyla, 1725 Jercküll.  C4
Asus varem Ülemiste järve kaldal Mõigu mõisast põhjas u hilisema Järve talu kohal, ent rüüstati Tallinna piiramise käigus 1710 ja koliti seejärel lõuna poole. XVI saj oli olemas ka Järveküla mõis. Küla on nime saanud Ülemiste järve järgi, mille ääres see varem paiknes, seejuures on ka järve ennast Järveküla järveks nimetatud. Taani hindamisraamatus lisaks mainitud nimekuju Heckelal peab Johansen Järveküla omaaegseks rööpnimeks, vahest ka järve enda n-ö pärisnimeks. Vrd Jüri2, Ülemiste järv. – PP
 EAA.1.2.C-I-14;  EAA.1.2.C-III-2; Joh LCD: 353–354, 383–385; LCD: 46v; Rev 1725/26 Ha: 339

Järveküla2 [järveküla] ‹-`külla ~ -sse›, kirjakeeles varem ka Järve Jaaküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Orissaare vallas (Maasi mõis), 1731 Ierweküll.  A2
1977–1997 oli Kavandi osa. Asub Riidama ehk Järveküla järve ääres. Vrd Järve. – MK
Rehepapp; SK I: 60

Järveküla3 [järveküla] ‹-`külla ~ -sseRanküla Tartu maakonnas Elva vallas, kuni 2017 Rannu vallas (Rannu mõis, Tamme mõis), 1977–1997 Järve.  C2
Praegune küla on 1977 moodustatud Unikülast, millega liideti osa Savikülast ja ↑Sanglast. Kohanimi näitab küla asendit Võrtsjärve ääres. Uniküla (1582 Unigiela, 1627 Unnikuella) kuulus Tamme mõisa ja Saviküla (1582 Sawikiella) Rannu mõisa alla. Savikülas oli ka karjamõis (sks Sawiküll). Vrd Uniküla2. – EE
BHO: 539, 621; EM: 96, 187; PA I: 66; Rev 1624/27 DL: 148

Järveküla4 [järveküla] ‹-`külla ~ -sseTrvküla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas (Uue-Suislepa mõis), 1531 Jerwecke, 1583 Jarwar, 1601 Jerwekulla, 1624 Jerrefer, 1797 Jerwekül.  B3
Põlisküla Võrtsjärve ääres. On olnud nii vakus, küla kui ka karjamõis. 1585. a-st oli kaks Järveküla, millest Tarvastu vakusesse kuuluv oli põhja pool ja paiknes järve ääres, teine, Suislepa vakuse küla jäi sellest lõunasse Õhne jõe lähedale, hilisema Obriku küla kanti. Vanal ajal jäi Õhne jõe suue sügavamale sisemaale ning siis paiknes ka teine küla järve ääres. 1920. a-teks oli esimene Järveküla karjamõis läinud Uue-Suislepale, teine Vana-Suislepale. 1624. a revisjonist peale on näha, et põhjapoolsest küla osast on tekkinud Kivilõppe (Kiwilep) küla. Järvekülaga on 1977 liidetud Obriku (1909 Obrokuküla) ja Retsnigu (Retsniku, 1624 Retzneck Toennies) küla. Vrd Kivilõppe. – MKu
Mellin; PA IV: 143; Pedai 2001: 13; Rev 1601: 128; Rev 1624 PL: 79, 80

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur