[KNR] Eesti kohanimeraamat

Jaamamõisa [jaama‿`mõisa] ‹-`mõisa ~ -sse› TMr – Tartu linnajagu, mõis, sks Jama, 1601 Jamma (küla), 1627 Jahm, 1638 Jama (küla).  C1
● Mõisat on esmakordselt mainitud 1597, kui kuningas Sigismund III andis koha rendile kastellaan George Schenkingile. Eraldati Vasula mõisast 1733 ja müüdi Tartu linnale. Kohanime algusosa tuleneb küla nimest ja võiks häälikuliselt seostuda sõnaga jaam : jaama ’postijaam’, ent konkreetseid andmeid küla või mõisa seotusest postindusega pole leitud. K. Pajusalu soovitab lähtuda 1601. a kirjapanekust ja täishääliku pikenemist pidada hilisemaks muganduseks. Seega saaks kohanime ühendada sõnaga jama ’jätkukoht’, vrd ka 1638 Räpina Jamma kylle. Jaamamõisa üht osa, mille lihtsad ühetaolised elamud rajati pärast Teist maailmasõda Nõukogude ohvitseride peredele, nimetatakse Hiinalinnaks. – EE
BHO: 139; EM: 97, 143; Hagemeister 1836–1837: II, 7; Rev 1601: 51; Rev 1624/27 DL: 40; Rev 1638 I: 268; Rev 1638 II: 253; Stryk 1877: 43