[KNR] Eesti kohanimeraamat

Jaama1 ‹-sse› Vai – küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas, kuni 2017 Illuka vallas (Vasknarva mõis), vn Я́мы, 1796 Wichtisby oder Jama (küla), u 1900 Ямъ (Вихтица) (küla).  B3
● Jaama nimi on arvatavasti XVIII saj tekkinud rööpnimena. Tavaliselt on Eesti Jaama-nimed seotud posti- või raudteejaamadega. Varasem nimi oli Vihtse või Vihtitsa (1583 Wichtes, 1620 Wichtisby Vasknarva all, 1688 mõis Wichtis). Selle nimega võiks võrrelda muistseid isikunimesid Vychte, Vichtemas, Vichtemes. Soome Vihti-nimede puhul on oletatud nimevastena nii germaanipärast isikunime Vihti, Wihto, Wichtic kui ka sõna vihti ’suunav tara linnupüünisesse’, kuid Soomes tuleb vihti esile just loodusnimedes. Eesti keelealalt Iisakust on registreeritud vihe ’tara, mis suunab linnupaelte juurde’. – MK
Almquist 1917–1922: 311; Bfl: II, 935; BHO: 139, 670–671; EAN; ENE: III, 321; Igal puul oma juur 1989: 166; KNAB; Mellin; Paucker 1847–1849: II, 46; SPK: 504; Stoebke 1964: 75

Jaama2 ‹-sse› Trm – küla Jõgeva maakonnas Mustvee vallas, kuni 2017 Saare vallas (Tarakvere mõis).  C2
● Küla on saanud nime seal asunud Torma postijaama järgi. Jaama nime all on XX saj allikais (1922 ja hiljem). Küla varasem nimi esineb kohati veel 1920.–1930. a-tel Onudavere või Onudevere kujul. Nimi esineb al XV saj-st (1402 Unodover, 1599 wieś Anodawer, 1638 Hannokoferra, 1657 Onnodofer) ning võib sisaldada tu-liitega isikunime, vrd sm Anottu. Jaamast kagus olevad talud on tuntud Aruküla (1796 Arrokül) nime all, vahel on seda võrdsustatud Jaama külaga. 1977 liideti Jaamaga Kiige ja Raja küla. – PP
Bfl: II, 696; KNAB; PTK I: 27, 38, 165; P XVI: 133; Rev 1638 II: 174