[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 2 artiklit

Jõelähtme1 [`jõe`lähtme] ‹-sse›, kirjakeeles varem ka Jõelehtme Jõekihelkond ajaloolisel Harjumaal, sks Jegelecht, 1241 Jeelleth.
Esmamainimise ajal 1241 kuulus kirikukihelkond Revala maakonda, hiljem on see olnud Harjumaa kihelkond. Kirik ehitati P. Johanseni oletusel u 1220, ümber ehitatud kivikirikuks 1878. Vald rajati mõisavallana 1816, 1892 moodustati mitme väikevalla liitmise teel suurem Jõelähtme vald. Vrd Jõelähtme2. – MJ
BHO: 143; ENE-EE: IV, 147; Joh LCD: 211

Jõelähtme2 [`jõe`lähtme] ‹-sse›, kohalikus pruugis ka `Jõe`lähtmä, kirjakeeles varem ka Jõelehtme Jõeküla Harju maakonnas Jõelähtme vallas, mõis, sks Jegelecht, 1241 Jeeleth, 1326 Jeghelechte, 1560 Jeglechtma, 1642 Joen läehtemä Kylla.  A3
Mõisa kohta on teateid a-st 1482. Küla, mõis ja veski asusid 1692 otse Jägala jõe ääres. 1837. ja 1844. a vahel küla maad mõisastati ning 1850 ja 1858 seda külana ei mainitud. Uus küla tekkis XX saj algul kiriku juurde. 1920. a-tel mõisa maale tekkinud asundus liideti pärast 1930. a-id külaga. Karstialal maa all voolav Jägala jõe lisajõgi Jõelähtme jõgi ehk Kuivjõgi tuleb maapinnale Jõelähtmes, seega on see koht, kust jõgi läheb voolama. Liitega -ma tegusõnadest moodustatud kohanimed on teiste läänemeresoome rahvaste (soome, karjala, vepsa) hulgas levinumad kui eestlastel. Järelliide -ma/- on analoogia põhjal muutunud kujuks -me, kuid on võimalik ka, et kunagises vokaalharmoonilises kujus (vrd sm lähtemä) on ä muutunud e-ks. Saksakeelne eelkõige kihelkonna- ja mõisanimes esinev Jegelecht ja varasemad kirjapanekud võiksid ka viidata kujule lähe : lähte, kuid vaevalt on ma-liiteline kuju hilisem, pigem on tegemist ebatäpsete kirjapanekutega. Jõelähtmega on liidetud põhja pool paiknev Sareta, endine Jõelähtme saunaküla.MJ
BHO: 143; ENE-EE: IV, 147; EO: 122; Joh LCD: 12, 387–388; LCD: 45v; Puhk 1996: 74; Saks 1974: 177; Troska 1987: 101; Wieselgren 1951: 172; ÜAN

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur