[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

Leitud 5 artiklit

Järve1-leJõhKohtla-Järve linnaosa.  A2
Järve on Kohtla-Järve keskne linnaosa, mis on tekkinud töölisasulana põhiliselt ajaloolise Järve küla maadele 1920.–1930. a-tel. 1946 sai asula Kohtla-Järve linnaks, mille algne maa-ala kattub u praeguse Järve linnaosaga, kui sellest välja arvata 1990 lahutatud ↑Kohtla-Nõmme. Laias laastus on Järve linnaosa jagatud kolmeks: läänepoolne Vanalinn, kuhu tööstus ja töölisasustus tekkis kõigepealt, idapoolne Uuslinn (tinglik nimetus, Nõukogude ajal nimetati seda Sotsialistlikuks linnaosaks, vn Соцгород, uushoonestus peamiselt al 1965) ning lõunapoolne ↑Käva, mis tekkinud samanimelise küla maadel. Vanalinna ajalooliste töölisasumitena on eristatavad mh Hädaküla (Pioneeri tänava kant), Kooliküla (Tehase tänava kirdeots), Lilleküla (Kaevuri tänavast läänes), Siidisuka (Vanalinna idaosa samanimelise tänava kandis), Sikupilli (Kauba tänava lääneots), Suitsuküla (Vanalinna lääneosa Järveküla tee ääres) ja Vaheküla (Vanalinna lõunaosa Kävast läänes). Suitsuküla kandis asus ajalooline Pavandu kõrts (1796 Paue, 1871 Powando), mille järgi tunti ka laiemat piirkonda. Uuslinna on uuemal ajal jagatud Kesk-, Lõuna- ja Põhjaelurajooniks. Vrd Kohtla-Järve. – PP
ENE: IV, 50–51; KNAB; Mellin; Schmidt 1871

Järve2-leJõhküla Ida-Viru maakonnas Toila vallas, kuni 2017 Kohtla vallas, mõis, sks Türpsal, 1241 Jeruius (küla), 1583 Jarwküll, Jerffuekyll, 1796 Jerwe (kõrts ja küla).  A2
Järve küla on XIII saj mainitud koos hilisema mõisa kohal olnud külaga (1241 Torvascula). Viimase asemel rajatud Järve mõis (1497 Torvesso) on eestikeelse nime saanud Järve küla järgi. Mõisa maadele tekkis 1920. a-tel Järve asundus, mis 1977 nimetati külaks. Mõisale nime andnud algne Järve küla jäi pärast 1946. a moodustatud Kohtla-Järve linna maa-alale, asudes umbes tänapäeva ↑Järve linnaosa kesk- ja idaosas (uuslinnas). Mõisa juures olnud Torvascula oli täielikult mõisastatud XVI saj. Selle küla nime algvormiks on peetud *Tõrvassalu. Mõisa hilisemat saksakeelset nimekuju Türpsal on P. Johansen pidanud rahvaetümoloogiaks saksa keele põhjalt (1523 Torwessell, 1583 Dorfsahl, 1689 Törpsahl), sks -sahl (murdevormid -säl, -sele) tähendab lompi või veeauku, seega nime tähendussisu sakslasele olnuks ’külatiik’. Järve küla ja mõisa nimi sisaldub teise osisena Kohtla-Järve linna nimes.MK
EAN; EO: 92; Joh LCD: 388, 625; Johansen 2005: 81; KNAB; Mellin

Järve3-leMihküla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Koonga vallas (Koonga mõis), 1541 Ierwe Caupi, 1690 Järwe Kylla, 1839 Jerwe, u 1900 Ярве (küla).  C3
1977–1997 oli ametlikult Kurese osa. XVI saj on mainitud vabataluna *Salualuse külas (sks Saloall, 1534 Szalhall; F. Stackelberg on *Salualuse samastanud hilisema Sooaluse taluga Ura külas).MK
EAA.308.2.221; KNAB; Stackelberg 1928: 137, 217; Varep 1957: 52

Järve4-leAnsküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Salme vallas (Kaarma-Suuremõisa mõis), 1690 Jerfwa Laratz (talu), 1798 Jerwe (talu), 1855–1859 Ярве (küla).  C1
1977–1997 oli ametlikult Tehumardi osa. Algselt talu, samuti kõrts (XVIII saj lõpul Jerwe Mart), läheduses on Järve järv (1690 Jerwa Lacus, XVIII saj lõpul Aida Nem̄e Jerw). 1920.–1930. a-tel arvati kokku Keskrannaga (Järve-Keskranna), 1945 omaette küla. Vrd Järveküla. – MK
 EAA.298.2.71, L 6;  EAA.308.2.35, L 1;  EAA.2072.3.18, L 1; KNAB; Mellin; SK I: 60

Järve5-le› – Tallinna asum Kristiine linnaosas.  B2
Linnajagu on tekkinud 1920. a-tel, nime saanud 1923 sinna rajatud raudteepeatuse järgi. Viimase nimi on pandud Ülemiste järve järgi.PP
Kivi 1972: 43; Tallinn 2004: I, 150–151

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur