[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

Leitud 2 artiklit

Järva-Jaani1-`Jaani›, rahvakeeles ka Jaani JJnalev Järva maakonnas Järva vallas, kuni 2017 Järva-Jaani vallas.  A3
Kujunes kirikualevikuna Järva-Jaani kirikumõisa ning Orina mõisa (sh Keika küla) maale. Esimene eramaja ehitati u 1900, enne seda olid talud, kõrtsid, kirikumõis ja Orina mõis. Sai nime kirikult ja kihelkonnalt. Veel XX saj algul kasutati peamiselt Keika küla nime, Järva-Jaani nimi hakkas domineerima nähtavasti alles pärast raudtee avamist 1920. Järva-Jaani oli alguses alevik (1922), 1945–1987 alev, seejärel alevik ning 2005 taas alev. 1977 liideti Järva-Jaaniga osa ↑Orina asundusest, sh endine mõis.FP
EVK; KNAB; Vene TK 126: IV-5

Järva-Jaani2-`JaaniJJnkihelkond ajaloolisel Järvamaal, sks St. Johannis, 1586 Kirchspiel Keitinge, 1609 S. Johannes Kirchen (kirik), 1732 Jerwe jani kirrik.
XIII saj algul oli Loppegunde kihelkonna osa. 1221–1225 ehitasid taanlased Keika külasse kiriku, 1253 on mainitud kihelkonna preestrit (Fridericus de Keitingen). Kihelkond ja kirik kandsid XVII saj alguseni (veel 1600) vaid Keika nime, sealt alates hakati Ristija Johannesele pühendatud kiriku kohta saksa keeles kasutama vaid pühakunime, eesti keeles selle vastet Jaani, mis oli Järvamaal juba 1564 eesnimedest populaarsuselt teine (esikohal oli samuti Johannesest tuletatud Hans). Kuna Jaani kirikuid on mujalgi Eestis, lisati saksa keeles maakonna täpsustus tavaliselt lõppu, eesti keeles algusesse. Väga harva kasutati vana paralleelnime veel XVIII saj lõpulgi (1774 St. Johannis oder Koiting). Vrd Keika. – FP
HLK: 217; Palli 1959: 598; Rev 1586: 74; Tarvel 1979: 34–35; Thomson 1986: 116, 158; Thor-Helle 1732: 316; Ungern-Sternberg 1914: 460

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur