[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

Alakülä [alakülä] ‹-`küllä ~ -sseUrvküla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Sõmerpalu vallas (Sõmerpalu mõis), 1926 Järvere-Ala, 1937 Järvere-Alaküla, 1970 Ala-Järvere.  B1
XVII ja XVIII saj dokumentides loendatakse selle piirkonna talusid Osula küla all. Kui Sõmerpalu mõis jagati 1766 nelja poja vahel, jäi Järvere mõisale pikk riba Vagula järvest küngastikuni Väimela mõisa piiril. Kuigi ka hiljem nimetati praegust Alakülä peamiselt Järvere mõisa nimega (nt üheverstalisel kaardil u 1900 Ярвенъ), tekkis rahvakeeles jaotus tasase maa (Alakülä) ja küngastiku (Mäekülä) vahel. Ametlikesse kohanimedesse jõudis eristus alles XX saj. Kuna Sõmerpalu kõrvalmõisad olid 1867 taas üheks mõisaks ühendatud, kadus pikapeale vajadus seostada nii Ala- kui ka Mäekülä Järvere nimega. Ala-Järvere nimetati Alaküläks 1997. Vrd Mäekülä. – ES
BHO: 558; Eesti TK 50; Vene TK 42; Võrumaa 1926: 355

Imavere1-`verre ~ -ssePilküla Järva maakonnas Järva vallas, kuni 2017 Imavere vallas, mõis, sks Immafer, 1454 Ymmover (küla), 1583 Imawier (küla), 1839 Immafer.  A2
Mõis kuulus algselt Loopre juurde, al 1748 iseseisev mõis, millega liideti 1783 Võrevere karjamõis. 1920. a-test asundus, al 1977 küla. Pärast Teist maailmasõda nihkus valla ja külanõukogu keskus lääne poole ajaloolise Järavere küla tuumikusse. 1977 liideti see osa ametlikult Imavere külaga, Järavere külaks jäid vaid põhjapoolsed hajatalud. Imavere nimi pärineb isikunimest *Ima, Immo(i), mida on peetud nii muistseks eesti nimeks kui ka germaani päritolu nimelühendiks. 1977 liideti Imaverega Kureküla (taluna 1855–1859 Куре, külana 1970).MK
BHO: 130–131;  EAA.298.2.71, L 9; EO: 308; KNAB; LGU: I, 361; PA IV: 16; Rajandi 1966: 82, 204

Ivaski-leSJnküla Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas, kuni 2017 Suure-Jaani vallas (Vastemõisa mõis), 1638 Iwass ein Russ (talupoeg Sürgavere mõisa all), 1682 Jwaske Peett (talupoeg Vastemõisas), 1816 Iwaske Tönnis, Iwaske Jurry (talupojad Vastemõisas), 1923 Ivaski (küla).  A1
XVII saj oli talu Kõõbra külas (nimi arhiiviandmetes Koͤpper, XVIII saj Kohoper või Koper). XIX–XX saj vahetusel on kaartide järgi ala kuulunud Järavere külla (↑Vastemõisa). 1939. a paiku nimetati Ivaskiks vallakirjades seni olnud Järavere II küla. Ivaski küla on saanud nime talult, mille nime lähtekohaks on ilmselt venemõjuline Lõuna- või Ida-Eestist pärit isikunimi, vrd Ivaška. 1638 mainitud Iwass oli seal elanud seks ajaks kümme aastat. Lisanimi Ivaski võis näidata ka päritolukohta. 1638 oli näiteks Valgjärve mõisas (Kan) Ivaskiküla (Jwaskikyll) ja Kirumpääl (Plv) Jwaszk Jury Pustus. Ivaski küla on olnud ka Urvaste khk-s. Sellenimelisi talusid on mitmel pool Põhja-Tartumaal ning Viljandimaal.MK
EAA.567.3.99:7, L 6p; EAA.1865.3.255/5:17, 18, L 17p, 18p; ERA.14.2.719 (Vastemõisa vallavalitsuse 3. VI 1939 koosoleku protokoll nr 4); PTK I: 38; Rev 1638 I: 6, 128; Rev 1638 II: 109; ÜAN

Järavere-`verre ~ -ssePilküla Järva maakonnas Järva vallas, kuni 2017 Imavere vallas (Imavere mõis), 1583 Jarawier (küla), 1601 Jarriwer, 1638 Jerroffer, 1839 Jerrafer.  A2
Suurem osa vana küla tuumikust on 1977 liidetud Imavere külge, praegu kannavad Järavere küla nime varasemad hajatalud tuumikust põhjas. Nime algusosa lähtekohaks võiks olla sõna järv või päritolu näitav *Järva. L. Kettunen on nime algusosa aluseks pidanud loomanimetust jäär : jäära, mis tema järgi võis esineda isikunimena.MK
EO: 308; PA IV: 16; Rev 1601: 103; Rev 1638 II: 160

Järvere [`järvere] ‹-`verre ~ -sse›, kohalikus pruugis-`viirdeUrvküla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Sõmerpalu vallas, mõis (Sõmerpalu mõis), sks Jerwen, 1638 Jerwkulla, 1719 Järwe weere Märt, Jerwere Hindric, 1752 Jerwere Samul, u 1770, 1798 Jerwer.  B1
Kaht Sõmerpalu mõisa talupoega on 1716 nimetatud Järwe weere ja sellest lühenenud Järvere (Jerwere) lisanimega, seda elukoha järgi Vagula järve kaldal. Sama koht on ilmselt ka Jerwkulla Sõmerpalus Vagula järve kaldal, kust 1638 nimetatakse pärinevat üks Kärgula talupoeg. Talunimed on jälgitavad 1760. a-teni, mõisa rajamise järel ümber asustatuna on neist saanud Kala ja Sarve talu. 1766 jagati Sõmerpalu mõis nelja venna vahel neljaks iseseisvaks mõisaks, üks neist sai Järvere (Jerwer) nime. Ilmselt oli sellel ajal Vagula kaldal juba mõisahoone või suvituskoht olemas. 1867 liideti mõis uuesti Sõmerpaluga, koht säilis suvitusmõisana. Saksakeelne nimi on aja jooksul sarnastunud Järvamaa saksakeelse nimega Jerwen. 1920. a-test asundus, XX saj keskel rajati Järveresse Võru metsamajandi keskus ja kujunes välja rahvarohke asula, ametlikult Järvere asund, al 1977 küla.ES
BHO: 146, 558; EAA.1270.2.1:3, L 2p; EAA.1270.2.2:117, L 116p; EAA.1270.1.264:106, L 106; Mellin; Rev 1638 I: 151

Mustja [`mustja] ‹-sse›, kohalikus pruugis-lõ, -nUrvküla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Sõmerpalu vallas, karjamõis (Sõmerpalu mõis), sks Mustel, 1721 Mustle Mikkli, 1762 Mustjamoisa Juhhan, u 1770, 1798 Mustel (mõis), 1926 Mustja.  C3
Talupoja lisanimi oli Sõmerpalus olemas XVIII saj alguses. Mustja nime kandev karjamõis tekkis sajandi keskel. 1766 jagati Sõmerpalu mõis neljaks eraldi mõisaks samade omanike käes, neist üks oli Mustja. Mustja mõisa alla hakkasid kuuluma ka Osula küla keskosa talud. 1867 liideti Järvere, Lilli ja Mustja jälle Sõmerpalu mõisa alla kokku. Koht jäi karjamõisaks, suur osa selle maadest jagati 1912 saksa talupoegade asunduseks (↑Heimtali2). Mustja nime päritolu on ebaselge. Kirjapanekutest jääb mulje, et algne nimi võib olla olnud le- või la-lõpuline ja kuuluda kokku Mustla nimedega. Ent samas on sarnased arengud kirjapildis (› Mustel) näha ka Saaremaa Mustjala mõisanimes, milles jala-osist peetakse igal juhul vanemaks. Mustja puhul võiks nt oletada oja-sõna lühenemist. Enne Mustja nime all tuntuks saamist kandis piirkond Sooküla nime (1638 Pustus Sokülla), mis jäi ürikust ürikusse jälgitava talu- ja perenimena käibele kogu XVIII saj vältel. Vrd Osula. – ES
BHO: 558; EAA.1270.2.1:8, L 8; EAA.1270.1.264:72, 106, L 71p, 106; Mellin; Rev 1638 I: 150; Võrumaa 1926: 355

Mäekülä [`mäekülä] ‹-`küllä ~ -sseUrvküla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Sõmerpalu vallas (Sõmerpalu mõis), 1926 Järvere-Mäe, 1937 Järvere-Mäeküla, 1970 Mäe-Järvere.  C1
Varasematel sajanditel Osula küla ääremaana käsitatud Mäekülä nimi on tekkinud siis, kui see ala moodustas Sõmerpalust 1766 jagatud Järvere mõisa talumaade kõrgemal paikneva osa. Põlise Tilgo hajatalu järgi on 1811 kasutatud ka Tilgo küla nime (Tilgosche Dorf). Hiljem pole rahvakeeles enam Järvere täiendit vaja läinud, sest 1867 liideti Järvere mõis taas Sõmerpalu peamõisaga. Mäe-Järvere nimetati Mäeküläks 1997. Mäekülä piiresse jääb endine ↑Tappoja karjamõis. Vrd Alakülä. – ES
BHO: 558; Eesti TK 50; Võrumaa 1926: 335

Pällastvere-`verre ~ -ssePilküla Järva maakonnas Järva vallas, kuni 2017 Imavere vallas (Imavere mõis), 1583 Paliasza (küla), 1601 Pelassa, 1624 Pallast, 1638 Paellast killa, 1797 Pelastfer.  C2
XIX saj lõpus oli külale lisaks olemas samanimeline karjamõis (sks Pällastfer). 1977–1997 oli Järavere osa. Külanimi on vere-lõpuliseks saanud teiste eeskujul üsna hilja. Nime algusosa vasteks on L. Kettunen pakkunud sugunime isikunimest Päll (*Pällane, mitmuse omastav *Pällaste). See ei lähe hästi kokku kõige varasemate kirjapanekutega. Soosaarel asuva küla nime esmamainingut võiks mõninga fantaasia olemasolul tõlgendada kui *Paljasaare.MK
EO: 308; Mellin; PA IV: 16; Rev 1601: 103; Rev 1624 PL: 47; Rev 1638 II: 156

Sõmerpalu2 [sõmerpalu] ‹-`pallu ~ -sse›, kohalikus pruugis Sõmmõrpalo`-palloUrvküla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Sõmerpalu vallas (Sõmerpalu mõis), 1627 Sommerpahl, 1752 Sommerpalo Külla.  B1
XVII–XIX saj mõisteti Sõmerpalu küla all põlistalusid, mis praegu moodustavad Varese küla. Praeguse küla asukohta Sõmerpalu mõisa põldude ja metsa piiril mõõdeti asundustalud välja XX saj esimestel aastatel. Suuveere talu oli olemas 1880, Hõimoja talu aga keset metsamaid Rückeri kaardil 1839 (Heima) ja varemgi (1762 Höimoja Mihkel). Hõimoja ühes teiste Sõmerpalu mõisa lähiümbruse taludega, nagu Tarendo, Küti ja Järvere, on siis loetud hoopis Osula küla ääremaaks. Vrd Sõmerpalu1, Varese1. – ES
EAA.1270.2.2:105, L 104p; EAA.1270.2.264; Rev 1624/27 DL: 60; Rücker; Vene TK 42

Tappoja [`tappoja] ‹-le›, kohalikus pruugis-lõUrvpaik Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Sõmerpalu vallas, karjamõis (Sõmerpalu mõis), sks Karlsberg, 1937 Tappoja.  B1
Järvere mõisa karjamõis Mäekülä ja Mustja mõisa Osula küla piiril oli olemas juba 1816 (Hoflage Carlsberg). Praegu jääb Tappoja Mäekülä piiresse. Eestikeelne nimi ilmus dokumentidesse seoses karjamõisa jagamisega kolmeks asundustaluks 1920. a-tel. Nimes sisaldub lõunaeesti sõna tapp ’humal’. Oja karjamõisa all on väike, peamiselt kevadine vooluvesi.ES
EAA.1865.2.131/4:9, L 9p; Eesti TK 50

Vastemõisa [`vaste`mõisa] ‹-`mõisa ~ -sseSJnküla Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas, kuni 2017 Suure-Jaani vallas, mõis, sks Wastemois, 1559 Nienhave (mõis), 1583 Wasth Moyza, 1638 Wastemois, Waistne Moise.  B1
Mõis oli juba XVI saj, XVII saj kuulus Viljandi lossilääni. 1920. a-tel Vastemõisa asundus, al 1977 küla. Nimi tuleb sõnadest vastne ’uus’ + mõis. Läheduses on ka Vanamõisa küla. Vastemõisa põhjapiiril Kobruverega on Vaalamäe ehk Aleksandri (rahvasuus ka Veneküla, u 1900 Александрова), endine popsiküla. 1977 liideti Vastemõisaga Järavere küla (1584 Jarawer, 1682 Jerrafer, 1839 Jerrefer). Järavere ehk Järevere paiknes varem lääne pool, Ivaski ja Paistu vahel, ent arvatavasti hajutati kruntimise tõttu XIX saj II poolel. 1930. a-te lõpul mõisteti selle nime all Vastemõisa asunduse lõunapoolseid talusid.MK
BHO: 655; EAA.567.3.99:7, L 6p; ERA.14.2.719 (Vastemõisa vallavalitsuse 3. VI 1939 koosoleku protokoll nr 4); KN; KNAB; PA IV: 150, 174; Rev 1638 II: 84; Troska 1987: 100

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur