[KNR] Eesti kohanimeraamat

Imukvere1 ‹-`verre ~ -sse›, kohalikus pruugis ka Immukvere Pal – küla Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, kuni 2017 Palamuse vallas, mõis, sks Immofer, 1408 Ymmovere (küla Rääbise mõisas), 1684 Immofer By, 1741 Immukfer.  C2
● 1408 on mainitud küla, 1582 on teateid Hermann Brinkeni mõisast, mille nimeks Marliak (↑Maardla), seekõrval on 1584 küla Pryngi. Hiljemgi nimetati mõisat omaniku järgi (Brinkenhof), 1638 esimest korda Imukvereks (Immefer). 1921 tekkis Imukvere asundus, mis 1977 nimetati külaks. L. Kettunen peab algusosa lähteks isikunime *Immukka või *Immoi, V. Pall lisab, et ka Eestis on isikunimi Immo või Immi olnud. Et mõnes kirjapanekus k-osis puudub, on see võinud hiljem analoogia teel lisanduda (vrd Ellakvere, Sassukvere), kuid samas on k-osisega isikunimi ka mujal tuntud. D.-E. Stoebke peab neid isikunimesid saksa laenudeks. 1977 liideti Imukverega Väljaotsa küla (1922). – PP
BHO: 131; EO: 298; PA I: 150; PTK I: 35–36; Rev 1638 II: 223; Tartumaa 1925: 350

Imukvere2 ‹-`verre ~ -sse› Sim – küla Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas (Preedi mõis), 1599 Emutfer, 1654 Imogfer (küla), 1726 Immogfer, 1796 Immakfer, u 1900 Иммокферъ (küla).  B4
● Küla on varem kuulunud Venevere ja Luusika mõisa alla. Külanime algusosa pärineb isikunimest. Imukverega on 1977 liidetud Kase (1970), Kõrveküla (1871 Koerwe, u 1900 Керве), Onga (1970) ja Pärtlivälja (1970). Vrd Imukvere1. – MK
BHO: 131; EAN; KNAB; Mellin; P XVI: 138; Rev 1725/26 Vi: 240; Schmidt 1871