[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 2 artiklit

Ilmandu1-leKeiküla Harju maakonnas Harku vallas (Rannamõisa mõis), ? 1457 Illemskole (küla või mõis), 1844 Ilmando.  A3
P. Johansen on põhjendanud küla puudumist Taani hindamisraamatus sellega, et küla olevat kuulunud Tallinna lossilääni sõdalastele. L. Kettunen on nime pidanud raskesti etümologiseeritavaks. Võimalik, et nimi on seoses ka Illurma külaga. Nime aluseks võib olla kirjapanekute alusel ülem. Sel juhul oletatavasti on küla millalgi olnud tühi ja nimi säilinud loodusnimes, vrd -ndu, mis võib olla lühenenud osisest -niidu. Teisalt, kuna lähikonnas on mitu vana Ilm-algulist kohanime, siis võib lähtekohana näha ka Ilm-algulist isikunime, näiteks nime Ilmandu on peetud muistseks eesti nimeks. Vrd Illurma, Ilmasoo. – MK
EO: 27, 28; Johansen 1951: 64; LUB: XI, 703; Rajandi 1966: 203; Schmidt 1844

Ilmandu2-sse›, kirjakeeles varem ka Ilmando VMrpaik (küla) Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas, poolmõis, 1497 Illmandes (küla), 1586 Ilmandes, 1796 Ilmando (kõrts ja küla).  C3
1497 kuulus küla Järvamaa alla, 1586 Väike-Maarja (Neukirchen) kihelkonda Virumaal. Ilmandu oli XIX saj lõpul või XX saj algul Raigust eraldatud poolmõis, 1945 küla, 1977 liideti Raigu külaga. Nime lähtekohaks on tõenäoliselt Ilm-alguline isikunimi, näiteks muistseks eesti nimeks peetud Ilmandu. Vrd Ilmandu1. – MK
Joh LCD: 178; Mellin; Rajandi 1966: 203; Rev 1586: 39–40

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur