[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

Leitud 1 artikkel

Ilžnä [`il´žnä] ‹`Il´žnä ~ -sse›, kirjakeeles varem ka Ilsnä ~ Ilseni Leiasula Lätis Vidzemes Alūksne piirkonnas Ilžnä (Ilzene) vallas, mõis, läti Ilzene, sks Ilsen.  B2
Ilžnä mõis lahutati 1826 Aluliinast (Alūksnest). 1920. a-tel jagati asundustaludeks. Leivu nimi on läti nime mugand. Lätikeelset nime seostatakse isikunimega Ilze, kuid M. Faster on pakkunud välja ka seose liivi sõnaga i’lzõ ’üles, ülespoole’. Sel juhul võiks leida paralleele Vaabina varasema nimega (1522 Ulsen, 1582 Elsen). O. Bušs märgib, et Lätis on Ilz-algulisi nimesid, eriti järvenimesid, milles võib näha arengut Ilz- ‹ Ildz- ‹ Ilg-, vrd leedu ilgas ’pikk’. Ilžnä vald oli Leivu eestlaste kõige tihedamini asustatud piirkond. Viimati räägiti Leivu murrakut ↑Paikna (Paiķēni) külas. Leivu eestlasi on Ilžnä vallas asunud veel mh järgmistes paikades: Aavašilla (?, läti nimi teadmata), Andu (läti Onti), Bullikülä (Buļļi), Gutapõllu (Gutapuri), Katrõmõtsa (Jaunčonkas ehk Katriņmeži), Laudumäe (Lubukalni), Mustura (Melnupes), Mõtsšlääga (Mežslokas), Mäekülä ehk Bruunja (Brūniņi), Põllupi (Pilupes), Riikštakülä (Riekstiņi), Seivadži (Siveci), Soosaare (Sūzari), Soursuu (Lielpuri), Šikksälgäkülä (Āžmuguras), Šläägakülä (Ezerslokas), Tsangukülä (Čonkas), Uibumäe (Ābeļkalni), Vaslõ (Jaunzemji) ja Vääkali (Kalnvēji). Vrd Leivu, Vaabina. – PP
BHO II: 230; Faster 2015: 270; KN; KNAB; Lvv: I, 360; Niilus 1935

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur