[KNR] Eesti kohanimeraamat

Härjapea [härja‿`pea] ‹-le› VNg – paik (küla) Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas, kuni 2017 Ida-Viru maakonnas Aseri vallas (Koogu mõis), 1241 Hergænpæ (küla), 1537 Heryepe, 1765 Härjapea.  B3
● Küla on liidetud Kooguga 1977. Varasemal ajal oli Härjapea jagatud Koogu ja Kalvi mõisa vahel, XVIII saj läks kogu küla Koogu-Aseri mõisa alla. Nimi koosneb sõnadest härg : härja ja pea, liitsõnana tõenäoliselt oli isikunimi, vrd soome ladinapärast perekonnanime Herkepaeus sugunimest Härkäpää. – MK
EO: 3; Joh LCD: 356; KNAB

Härjapea jõgi [härja‿`pea jõgi] – ajalooline jõgi Tallinnas, 1283 Haryenpe (allikas), 1345 Haryempe, 1363 Haryenpe.  B1
● Kunagine Tallinna tähtsaim vooluveekogu, algas Ülemiste järvest ja suubus Kaubasadamast ida pool Tallinna lahte. 1932–1938 suleti kollektorisse, jõe asukohta tähistab muuhulgas Jõe tänav Sadama asumis. Kuigi härjapea on üks ristiku nimetusi, pole see siinse nime aluseks. Usutavam tundub oletus, et jõgi on nimetatud mõne teise koha järgi, nt rannajoonel paiknenud neeme järgi (pea-lõpulised kohanimed tähistavad sageli neemekohti). L. Meri oletas, et sel neemikul tõmmati laevad maale, kasutades rullikuid (pulle, vrd kivihärg kivide paigaltnihutamiseks). 1283. ja 1345. a tekstis mainitakse Härjapea allikat, seegi võib olla algne nimekandja. M. Mägi toetab aga arvamust, et Härjapea (vahest isegi *Harjupea, vrd Harju) on algselt tähistanud Toompead. – PP
LUB: II, 838; Meri 1976: 298–299; Mägi 2015: 40–44; Tallinn 2004: I, 131