[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 2 artiklit

Härjanurme1 [härjanurme] ‹-`nurme ~ -sse›, kohalikus pruugis ka Ärjanurme Ksiküla Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, kuni 2017 Puurmani vallas, mõis, sks Herjanorm, 1582 Aranorm, 1638 Hargenorm.  A2
Algselt küla, mis XVIII saj keskel tehti karjamõisaks ning ajavahemikus 1795–1805 eraldati Puurmanist omaette mõisaks. 1921 tehti sinna asundus, mis sai nimeks Mõisaküla; 1977. a-st on nimeks Härjanurme. Nimi on päritolult läbipaistev: härg : härja + nurm : nurme. 1977 liideti Härjanurmega ↑Kaatvere, Kurukse (ehk Kurukase, 1582 Kurukos) ning Saare (1582 Sarra) küla. Kurukse lähedal on ilmselt olnud ka XVI saj külad *Kuruveski (1582 Kuroweski) ja *Kurusaare (1584 Kurosor). Härjanurme lääneotsas paiknevad Rehemaa talud, ajuti omaette küla (1762 Rehhemalt), millega võib ehk samastada varasemat *Urustvere ehk *Orestvere küla (1582 Uruswier, nimetatud Alaveski ja Kurukse vahel; 1627 Urustfehr, 1744 Orrostfer, allika kohaselt juba Rootsi ajast mõisapõldudeks tehtud; 1758 Orrestfer, selle all Rehema Laur). Vrd ka Kursi piirikirjelduses 1411 mainitud Rigemekke.PP
BHO: 113; KNAB; PA I: 117–118, 157; PTK I: 95, 166, 203, 212, 258, 287; Tartumaa 1925: 221

Härjanurme2 [härjanurme] ‹-`nurme ~ -ssePuhküla Tartu maakonnas Elva vallas, kuni 2017 Puhja vallas (Ulila mõis), 1582 Aryanorum, 1638 Harjanorm, Harjenorm, 1839 Herianurm.  A2
Liitsõnaline kohanimi koosneb osistest härg : härja ja nurm : nurme. Puhja kandile on nurme-lõpulised külanimed (nt ka Mõisanurme, Siberinurme) iseloomulikud.EE
BHO: 113; PA I: 49; Rev 1638 I: 111, 115; Rücker

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur