|
Leitud 2 artiklit
Härjanurme1 [härja‿nurme] ‹-`nurme ~ -sse›, kohalikus pruugis ka Ärja‿nurme Ksi – küla Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, kuni 2017 Puurmani vallas, mõis, sks Herjanorm, 1582 Aranorm, 1638 Hargenorm. A2
● Algselt küla, mis XVIII saj keskel tehti karjamõisaks ning ajavahemikus 1795–1805 eraldati Puurmanist omaette mõisaks. 1921 tehti sinna asundus, mis sai nimeks Mõisaküla; 1977. a-st on nimeks Härjanurme. Nimi on päritolult läbipaistev: härg : härja + nurm : nurme. 1977 liideti Härjanurmega ↑Kaatvere, Kurukse (ehk Kurukase, 1582 Kurukos) ning Saare (1582 Sarra) küla. Kurukse lähedal on ilmselt olnud ka XVI saj külad *Kuruveski (1582 Kuroweski) ja *Kurusaare (1584 Kurosor). Härjanurme lääneotsas paiknevad Rehemaa talud, ajuti omaette küla (1762 Rehhemalt), millega võib ehk samastada varasemat *Urustvere ehk *Orestvere küla (1582 Uruswier, nimetatud Alaveski ja Kurukse vahel; 1627 Urustfehr, 1744 Orrostfer, allika kohaselt juba Rootsi ajast mõisapõldudeks tehtud; 1758 Orrestfer, selle all Rehema Laur). Vrd ka Kursi piirikirjelduses 1411 mainitud Rigemekke. – PP
BHO: 113; KNAB; PA I: 117–118, 157; PTK I: 95, 166, 203, 212, 258, 287; Tartumaa 1925: 221
Härjanurme2 [härja‿nurme] ‹-`nurme ~ -sse› Puh – küla Tartu maakonnas Elva vallas, kuni 2017 Puhja vallas (Ulila mõis), 1582 Aryanorum, 1638 Harjanorm, Harjenorm, 1839 Herianurm. A2
● Liitsõnaline kohanimi koosneb osistest härg : härja ja nurm : nurme. Puhja kandile on nurme-lõpulised külanimed (nt ka Mõisanurme, Siberinurme) iseloomulikud. – EE
BHO: 113; PA I: 49; Rev 1638 I: 111, 115; Rücker