[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

Hurmi`Hurmi ~ -sseKanküla Põlva maakonnas Kanepi vallas, mõis, 1758 Hoflage Hormi, Ormi Peter, 1783 Hurmimoisapä Karjus Jürri, 1794 Hurmy, 1839 Hurmi.  C2
Algselt Põlgaste mõisa karjamõis asutati külasse, mille vana nimi oli *Järvuste. Selleks mõisastati 1758. a paiku viis talu, teiste hulgas Ormi ehk Hormi Peetri talukoht. A. W. Hupeli mainitud Pölks mit Hornim (1782) tuleks ilmselt lugeda lühendiks Hormim(ois). Hurmi on talupoja lisanimi, mida esineb ka Räpinas ja mitmes kohas Lõuna-Tartumaal (Urmi). Lisanime päritolu pole selge. E. Rajandi avastatud seos UrmiUrbanus on ilmselt hiline, algupäraste Urbanuse nime muganduste hulka see ei kuulu. Hormi ja Hurmi variantidest on algne pigem Hurmi. Nimi kuulub keerukate suhetega sõnapessa, mille liikmeks on eesti urm : urma ’verine haav, verejooks’, soome rahvaluule hurme ’veri’ ja mille peasõnaks on peetud läänemeresoome sõna hurma ’võlu, veetlus, joovastus’, vananenud tähenduses ka ’mõtlemisvõime, taju, vaimujõud’. Sellisena võib Hurmi ehk Urmi puhul tegu olla muinasaegse isikunimega, sõna *hurma i-tuletisega. Vrd ka Wiedemanni sõnaraamatu tartukeelne urm : urmi ’vanamees’. Saaremaa talunimi Ormi võib olla lisanimena sama algupära, kuid võib ka pärineda põhjagermaani mehenimest Orm. Vana külanimi on ilmselt olnud ste-lõpuline *Järvuste (1627 Jerwos Kuella ja Jerweste Jerwe, 1685 järv Jerwitz Siöö, 1686 ümberkirjutusveaga Karwitzkülla, 1783 Jerwuste Külla). Küla on asunud ümber Hurmi järve, selle kõrval on sama suur Kalmatjärv. Hurmi külaosad on Kelmikülä, Kopski ja Püsnigu. Vrd Urmi, Horma. – ES
BHO: 125; EAA.1267.1.286:217, 239, L 426, 467;  EAA.308.2.88, L 1;  EAA.308.2.104, L 1; EES: urm; Hupel 1774–1782: III, 275; Rajandi 2011: 233; Rev 1624/27 DL: 63, 64; RGADA.274.1.240/7:102, L 846; Rücker; SK I: 265; SSA: hurma, hurme; Wd

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur