[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 2 artiklit

Hirmuste1-sse›, kohalikus pruugis ka Ermuste Reiküla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kuni 2017 Hiiu (varem Kõrgessaare) vallas (Kõrgessaare mõis), 1565 Hinrich Harmanson, 1576 Hermeste Benth, 1599 Hermista, 1798 Hirmust.  A2
P. Ariste rekonstrueerib nime algkujuks *hirmuiste̮n ja toob Wiedemannilt sõna hirmus : hirmsa. L. Kettunen toob kohanime vasteks sama, oletades, et seda võidi kasutada isikunimena. Isikunimena esineb see tõesti veel 1627 Põhja-Tartumaal (Iwassky Hyrimuss) ja Hiiumaalgi Käina vakusest on 1609 registreeritud Mick Hirmepoick, samuti Kalama Hirmen. L. Tiik peab külanime lähtekohaks esmamainingu isikunime Hermann. Siin on võimalik lähtuda ka saartel esinevast isikunime Hermann lühendist Herm : Herma ~ Hermu. Hirmuste nimekuju oleks sel juhul rahvaetümoloogia, mille aluseks on tõik, et nimi Herm ja sõna (h)erm ’hirm’ langevad kokku. Rahvaetümoloogia tekkeajal pidi siis murdes hääldatama veel Herman, mitte (H)ärman. Kohanimedes on er säilinud ka mõnel pool är-aladel. Kuid erineva vanusega isikunimed võivad olla ka segunenud, kusjuures uus on aidanud vanal säilida. Pole ka võimatu, et nime tänapäevakuju on siirik Saaremaalt või ka mandrilt (vt ↑Ermistu varasemaid kirjapanekuid). ¤ Rahva seletus on tänapäeval, et küla olla nime saanud hirmus pahast teest. Ka olla seal koht, kus tonte nähtud. Vrd Ermistu, Hirmuste2. – MK
Ariste 1938b: 29–30; EO: 194; HK: 49–50; Rev 1624/27 DL: 24; Tiik 1966: 552

Hirmuste2-sse›, kohalikus pruugis ka Irmuste Kärküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Lääne-Saare vallas (Kaarma-Suuremõisa mõis), 1645 Hirmuste Hanß, 1798 Hirmus (talurühm).  C1
Küla lõunaosa tuntakse Taterselja nime all (1798 Tartraselja, u 1900 Таттерселья). Vrd Hirmuste1. – MK
KNAB; Mellin; SK I: 48

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur