[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

Hino1-le›, kohalikus pruugis-lõKanküla Põlva maakonnas Kanepi vallas (Erastvere mõis), 1783 Hinno Hindrik, 1937 Hino (talud).  B2
Algselt on olnud tegemist taluga Nahaküläs, mis paiknes küla vanast tuumikust pisut edela pool. 1930. a-teks oli see kujunenud talurühmaks, kuigi tollane topokaart tunneb veel üksnes Hino talunime. Ametliku külanimena 1945. a nimekirjas, hiljem oli koos Nahaküläga Naha-Hino nime all kuni 1977. Nimi on saadud mehenimest Hino ~ Hinu (vanas kirjaviisis Hinno), mis oli XVIII saj Lõuna-Eestis harilik eesnimi, üks paljudest algnime Heinrich mugandustest. Hino põhjapoolne osa on ↑Nahakülä, 1977 liideti Ritsike küla (1970).ES
EAA.1267.1.286:63, L 120; Eesti TK 50; KNAB

Hino2-le›, kohalikus pruugis-lõVasküla Võru maakonnas Rõuge vallas, kuni 2017 Misso vallas (Misso mõis), 1638 Pulli Henno, 1684 Pulli Hin och Peep, 1782 Pulli Hinno Peep, 1820 Pullihinno (küla), u 1866 Пуллихенно, u 1920 Henno.  B4
Küla algtalu on saanud nime 1638. a mainitud Pulli Heno järgi, 1688 oli talust välja kasvanud juba neli poolemeest. Varieeruv hääldus Hino ~ Heno kinnistus siin i-lisele kujule. Nime aluseks on Heinrichi mugandus. Vrd Pulli4. – ES
 EAA.308.2.178, L 1; EAA.1865.2.141/2:23, L 23; EAA.1271.1.224:182, L 779; Eesti TK 42; Rev 1638 I: 168; Roslavlev 1976: lisa 2; Vene TK 126

Hinu-le›, kohalikus pruugis-lõ›, kirjakeeles varem ka Hino Rõuküla Võru maakonnas Rõuge vallas (Rõuge mõis), 1684 Wirro Hinn, 1765 Dorf Hinno.  C2
Hinu oli 1977–1997 Muhkamõtsa küla osa. Külanimi pärineb talupoja lisanimeks saanud eesnimest Hinn : Hin(n)u (↑Hino1). 1684. a elas seal lähedal, kus oli Wirro Hinn, veel Kawa Heder, kellest on alguse saanud põhja pool eraldi paiknev Kõva talu. Viro lisanime oli 1684 Rõuge mõisas vaid üks, kuid XVII saj algupoolel oli neid rohkem. Tüüpiliselt asusid need talud põliste keskuskülade servaaladel. Vrd Viru. – ES
 EAA.308.2.178, L 1; EAA.1268.1.401:254, L 248p

Kelläri-leRõupaik (küla) Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Vastseliina vallas (Vana-Saaluse mõis), 1684 Keller Pedo, 1765 Kelläre Hinno, 1796 Dorf Kellare.  A3
Liideti 1977 Kõo külaga (Vas), praegu kuulub osaliselt ka Kündja küla piiresse. Saaluse mõisas on sama lisanimi XVII saj lõpul levinud kahes kohas, esiteks tulevases Uue-Saaluses (1684 lausa Keller Külla, ent 1688 antakse taas varem kasutatud Kifwaste külanimi) ja teiseks üksiku talu nimena mõisa kaguosas (Keller Pedo). Kelläri nimi pärineb saksa sõnast Keller ’kelder’, mis võib olla saanud talupoja lisanimeks saksakeelse isikunime kaudu. Talu järgi nime saanud Kelläri järve nimetavad XVII saj allikad teise nimega: 1627 Hannig, 1630 Kincke (ümberkirjutusviga?), 1684 Annick Siö.ES
EAA.308.2.178; EAA.1268.1.401:121, L 116p; EAA.1268.1.403:311, L 271p; Roslavlev 1976: lisa 3, 14

Kirikumäe [kiriku`mäe] ‹-le›, kohalikus pruugis Kerigu`mäe ~ `Kerko`mäe Vasküla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Vastseliina vallas (Vastseliina mõis), 1638 Kirckmeggi Pustus, 1684 Kirkenne Peep, 1688 Kirckmeggi Ifwan, Hinno, 1782 Kerkoma Iwann, 1820 Kerrikomäe (küla).  B3
1688. a oli talu kahe poolemehega, külaks hakati pidama XIX saj. Nimi on saadud Liivi sõja ajal 1560. a-tel Petseri kloostri poolt ehitatud õigeusu kiriku järgi. 1638. a on teade varemetes kirikust. Küla, kirikut ja Kirikumäe järve on varem nimetatud teise nimega, mis kuulub algupäraselt järvele (1561 Огіяръ, 1588 Ahirewo, 1627 Ayha järv). O. Roslavlev on pakkunud eksliku tõlgenduse *Hagujärve. Vene keele häälduse eripära tõttu annab aga Огіяръ edasi sedasama nime mis muudki üleskirjutused: *Ahijärv. Hiljem on järve nimetatud juba Kirikumäe järveks. Mellini kaardi kirjapanek 1798 Kerkomä oder Peddez S. tähtsustab järve kui Pedetsi (Pedejä) jõe algust. Kirikumäe külaga on 1977 liidetud Pundsu (Punsu) ja Tõlva küla (1638 Telwa Iwan). ¤ Tõõnõ tähtsä kotus um jälle üts järv Vahtsõliina valla piiri seeh. Sedä järve kutsutas täämbätseni pääväni Kerigumäe järves selle, et siäl ollõv selle järve asõmõl kerik vanast ollu, mis ollõv maa ala vajonu ja järv asõmõllõ saanu. Vana rahvas kõnõlõsõ, et ildaaigu ollõv viil selle kerigu tornikell unnanu, kui ilm vihma näüdäs, ja see olli vanalõ rahvalõ tähes ollu. Kui kellä undamist kuulti, sis olli selgehe tiidä ollu, et tõõsõl pääväl vihma nakkas sadama. See järv um Vastseliina keriku mant lõunõ poolõ kaia ja kerigu mant um sinnä 9 versta maa vana Marinpurgi suurt tiid minnä. (1903) Vrd Ahijärv, Ähijärve. – ES
EAA.308.2.178; EAA.1865.2.141/2:19, L 18p; EAA.1271.1.224:15, L 477; KM: H II 71, 344 (2) – 1903; Mellin; PA I: 30; Rev 1624/27 DL: 74; Rev 1638 I: 161, 168, 174; Roslavlev 1976: 6, lisa 3; Truusmann 1897a: 40

Komsi-leSanküla Valga maakonnas Otepää vallas, kuni 2017 Puka vallas (Puka mõis), u 1690 Kombsi Märth, 1723 Komsi Hinno, 1758 Kompsi Johann, 1805 Komsi Laur, 1949 Комси (talu).  C2
Komsi talu pärineb XVII saj lõpupoolest. XX saj-ks on Komsi talusid mitu ja 1977 on nimi saanud ametlikuks külanimeks. 1949 on Komsi talu kuulunud Oti küla alla, mis oli ametlik külanimi enne 1977. a. Oti on tänapäeval talu Komsi külas. Eelnevatel sajanditel on mõlemad talud kuulunud Venevere küla alla, nimi on praegu samuti Komsi küla talunimena säilinud. Komsi nime päritolu pole päris selge. Talupoja lisanime aluseks võis olla sõna komss : komsi ’komps(u)’, mis Sangastes käändus ka i-tüvelisena.MF
EAA.567.2.402:2, L 1p; EAA.567.3.67:44, L 42p; EMS: III (13), 535; NL TK 25; RGADA.274.1.174:969, L 962a p; RGADA.274.1.241/6:1, L 617p

Kündja [`kündja] ‹-le›, kohalikus pruugis Kündä-leRõuküla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Vastseliina vallas (Vana-Saaluse mõis), 1627 Kindia Peter, 1630 Kynte Petter, 1638 Kinta Peter, 1684 Kinde Hinno, 1765 Dorf Kündä.  A2
Saaluse mõisa talukoht on 1684. a kaardi järgi asunud praegusest küla tuumikust loode pool. Piirkonna keskuseks kujunes uude kohta viidud Kündä talu XIX saj lõpus, kui siin oli külakool ja meierei. Nime muutumine Kündäst (kirjas tavaliselt Künda) teise tähendusega Kündjaks on toimunud XX saj keskpaigas. Võimalik, et taustal oli kolhoosinimi. Kündä nime algne tähendus pole selge. Võiks oletada saksapärase eesnime mugandust, nt GüntherKündä. Kirjapanekute põhjal näib i-line kuju algupärane (vrd perekonnanime Ginter). Ühendamine III vältes sõnakujuga kinnas : kinda on kahtlane, pigem võib siin-seal korduv talunimi Kinda olla samuti isikunime ümbertõlgendamise tulemus. Kündjaga on 1977 liidetud Andrimäe, ↑Kaloga, ↑Petrusõ ja osa ↑Kelläri külast. Kündja kandi pisikülade ja talurühmade vana ühist külanime pandi kirja erineval moel. 1561 on seda nimetatud vaid Piusa ülemjooksu külaks, 1585 ja 1588 esinesid nimekujud Juczi, Iuczi. Varem, 1561 veel ainult Vana-Saaluse kandi kohta käinud nimi Гестькюла oli hajatalusid ühendav nimi nüüd ka siin. Külanimi kordus 1638 (Hiestkulla). Nimi sisaldab sõna jõgi vanapärast, kuid setode häälduses tänapäevani kohatavat omastava kuju i˛u (kaks silpi), st *Iustõkülä (*Jõesteküla), *Iutsi(dõ). Hiljem esines see ainult möldrite ja muude talupoegade lisanimedes (1627 Just Peter Mühle, 1630 Juristo Hento, 1638 Juriste Hente oder Jurste Jürgen Mühle). Näib, et talupoja lisanimena tõlgendati see nimi ümber *Juuristuks. Esmamaining ja Hiestkulla võimaldavad ka tõlgendada lähteks juuksed (võru hiussõq). Algupärane tähendus on siiski „need, kes elavad jõe lähedal“. XVII saj tõrjus selle nime välja Alakülä nimi (1684 Allakülla), talupojad lisanimega Alla elasid siis tänapäeva Petrusõ külas. Vrd Petrusõ, Vana-Saaluse. – ES
EAA.308.2.178; EAA.1268.1.401:120, L 115p; PA I: 5, 32; PTK I: 69; Rajandi 1966: 69; Rev 1624/27 DL: 86–87; Rev 1638 I: 176, 178; Roslavlev 1976: lisa 2–3; Truusmann 1897a: 40

Lilli1-sse›, rahvakeeles ka Lilli`mõis HJnküla Harju maakonnas Anija vallas (Anija mõis), 1564 Lelle Jan (isikunimi), 1692 Lilli Töno, Lilli Jürgen (talud Pirsu külas), 1725–1726 Lilli Hinno, 1871 Lillemois.  C4
Lilli nime esmamainingud on isikunimed, kuid esinevad kõik Pirsu külas. XIX saj II poolel Pirsu küla krunditi ja ilmselt Lilli asukoht muutus. XIX saj lõpuks tekkis Lilli karjamõis (u 1900 Ф. Лилли). Lilli on ilmselt isikunimi. Lillist märksa vanem on lõunaedela pool paiknev Pirsu (Pirso), mis liideti 1977. Küla esineb alates Taani hindamisraamatust (1241 Pirsø, 1536 Pirszoe, 1548 Pirsakulla), XIV saj oli mõnda aega mõis (1355 Pirsen). Nimi pärineb linnunimetusest pirs, pirts ’piilpart’. Linnunimetusele viitab ka L. Kettunen, kuigi esmalt pakub külanime algseks kujuks *Piirsoo. Lilli põhjapiiril on Otsaküla (u 1900 Отса-кюля), mida on 1920.–1930. a-tel vahel omaette külaks arvatud. Lilli ja Kuusemäe piiril asus mõlemal pool Jägala jõge Kõlu kosena tuntud paiga lähedal varem Kõlu küla (1241 Køhoy, 1561 Kollow, 1692 Kollo By, 1871 Köllo), mis hajutati XIX saj lõpuks. See on olnud XIII saj ümbruskonna suurim küla, kuid kaotas hiljem oma tähtsuse Anija mõisakeskusele. Vrd Allika2. – MJ
BHO: 308–309, 458;  EAA.1.2.C-III-51;  EAA.854.4.752, L 1; EO: 226–227, 340–341; Joh LCD: 439, 550; Kehra 2014: 42–43; LCD: 45r, 46r; Rev 1725/26 Ha: 348; Schmidt 1871

Ortumäe [`ort´u`mäe] ‹-le›, kirjakeeles varem ka Ortimäe Rõuküla Võru maakonnas Rõuge vallas (Viitina mõis), 1684 Hinno Ortum, 1765 Dorf Ortoma.  C3
Ortumäe oli 1977–1997 Jugumõtsa küla osa. 1684. a on tegemist olnud *Hino talu poolemehe eesnimega. Nagu Ortuma pärineb ka Ortumäe külanimi venepärasest eesnimest Artjom. Nimes on lõpp -ma ümber tõlgendatud Võrumaa talunimedes harilikuks elemendiks -mäe, vrd nt Härämäe, Kõomäe, Vaalimäe.ES
EAA.308.2.178; EAA.1268.1.401:154, L 149p

Voki-Tamme-le›, kohalikus pruugis Tammõ-lõVasküla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Lasva vallas (Lasva mõis), 1684 Wåka Hans, 1688 Wocka Paap, Kallijerfwi od. Wocki Hinno, 1820 Wokki (küla), 1839 Wokki, u 1900 Тамме, 1923 Tamme.  A1
Lasva mõisa Voki küla nimi asendus XIX saj jooksul Tamme nimega. Voki-Tamme ühendnime (Wokki-Tamme) võib kohata XIX saj talukaartidel, 1997 ennistati see ametlikuks külanimeks. Vanem nimeosa Voki pärineb talupoja lisanimest. 1684 oli praeguse küla kohal üks hajatalu poolemeestega Wåka Hans ja Tilka Papp. 1688 oli vana, nüüd Voka Paabuks nimetatud koha lähedusse asutatud uus talu, kus elas juba Voki Hino. On küll usutavam, et ta on saanud Voki lisanime siit, st Voka nimest ja mitte Saaluse mõisast. Kuid nagu muudegi Voki nimede puhul leidub läheduses vooluvett ja veskikoht Iskna jõel (XVII saj revisjonides mainimata). Tammeveski nimel, mis oli ametlik 1977–1997, pole selle detailiga seost. Rahvapärimuse kohaselt läksid 1960. a-tel bussipeatuste sildid vahetusse: silt „Tamme veski“ toodi Orava valla Tamme veski kõrvalt siia ning silt „Tamme“ viidi Tamme veski juurde. Vrd Lasva, Tammsaare, Voki1. – ES
 EAA.308.2.178, L 1; EAA.1271.1.225:165, L 1247; Roslavlev 1976: l 6; Rücker; Vene TK 42; ÜAN

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur