[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 2 artiklit

Himmiste1-sse›, kohalikus pruugis-hePlvküla Põlva maakonnas Räpina vallas, kuni 2017 Veriora vallas (Vastse-Koiola mõis), 1563 Химази (küla), 1627 Himmest, 1638 Himmist, 1795 Himmiste.  B2
Himmiste on Võhandu jõe äärne vana küla, mille alla on nt 1795. a arvatud ka kogu Tsolgo kant (1638 omaette külanimega *Süväjärve, Söha Jerw). Nime lõpus on Põlvale tüüpiline ste-kollektiivliide, algusosa sisaldab erinevalt Himmaste nimest i-d. Ühest küljest võiks see olla mitmuse tunnus: *Himmi + ste. Teisalt sobivad hästi vanasaksa ja vanataani isikunimed Himmi, Immi. D.-E. Stoebke on (h)immo-tüvelisi nimesid pidanud kahtlemisi germaani algupäraga, (h)immi-tüvelisi aga pigem germaani algupäraga nimedeks. Kuna Himmaste ja Himmiste asuvad ühes kihelkonnas ja pole alust arvata, et nimede vanuses oleks põhimõtteliselt suurt erinevust, siis jääb üle oletada, et nimesid *Himma ja *Himmi tajuti juba algselt erinevate isikunimedena. Himmistega on 1977 liidetud Jõeveere-Himmiste küla, mis enne seda moodustas suurema osa praegusest Himmiste külast. Vrd Imste, Himmiste2. – ES
EAA.1865.2.62/4:4, L 3p; Rev 1624/27 DL: 59; Rev 1638 I: 133; Selart 2016: 95; SK I: 46; Stoebke 1964: 153

Himmiste2-sse›, kohalikus pruugis Immiste Khkküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Lääne-Saare vallas (Pilguse mõis), 1592 Himmy, 1645 Himmuße Lüll, 1692 Him̄iste Hanso Thomas, 1798 Jm̄ist.  B4
Küla on kuulunud ka Lümanda mõisa alla. 1977–1997 oli Pilguse osa. Himmiste on nime saanud isikunimest lähtunud talunimest. Vrd Himmiste1. – MK
Rehepapp; KNAB; Mellin; SK I: 46

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur