|
Leitud 1 artikkel
Hauka [`hauka] ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-lõ› Kan – küla Põlva maakonnas Kanepi vallas, kuni 2017 Valgjärve vallas (Valgjärve mõis), 1585 Hauko Tyn, 1628 Haucka Hindt, Haucka Michel, 1722 Haucka Dorff. B2
● Hauka kant kuulub Valgjärve mõisa vanade külade hulka, kuid selle kandi esialgne külanimi oli 1582 Kormier. Hauka oli küla keskne talurühm, XVII saj oli kaks Hauka lisanimega peremeest. XVIII saj-st peale on Haukat juba külanimeks peetud. Hauka on olnud Võrumaal keskmisest harilikum talupoja lisanimi. Linnunimetus haugas : hauka (võru keeles ’kull’) on saanud talupoja lisanimeks kas võrdluse kaudu või tulnud muinasaega ulatuvast isikunimetraditsioonist. Hauka kandi vana külanimi võis olla *Kurmjärve (1582 Kormier, 1627 Korma kuella, 1638 Kurmar), mis põhineb järvenimel. Järv on tänapäeval peaaegu kinni kasvanud ja jagunenud kaheks: Keebi järv ja Väikene Keebi järv (Keebi talu järgi). Oletamisi käib sama järve kohta 1638 mainitud Perajerwe (*Peräjärv). Valgjärve ja Pikajärve ümbruses paiknenud asustustuumiku suhtes jäi Hauka kant eraldatud nurgataguseks, omamoodi kurmus paiknevaks. Hauka edelaosa talusid tuntakse ↑Prantsusmaa nime all. 1977 liideti Haukaga Oru-Taki küla (Ote), mille talurühmad Oru ja Taki kuuluvad päritolult hoopis Vastse-Otepää valla Aiaste külast väljakasvanud asustuse hulka. Vrd Antsla, Indsikurmu. – ES
KNAB; PA I: 77, 174; Rev 1624/27 DL: 111; Rev 1638 I: 5, 6; RGADA.274.1.174:454, L 447p