[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

Hauka [`hauka] ‹-le›, kohalikus pruugis-lõKanküla Põlva maakonnas Kanepi vallas, kuni 2017 Valgjärve vallas (Valgjärve mõis), 1585 Hauko Tyn, 1628 Haucka Hindt, Haucka Michel, 1722 Haucka Dorff.  B2
Hauka kant kuulub Valgjärve mõisa vanade külade hulka, kuid selle kandi esialgne külanimi oli 1582 Kormier. Hauka oli küla keskne talurühm, XVII saj oli kaks Hauka lisanimega peremeest. XVIII saj-st peale on Haukat juba külanimeks peetud. Hauka on olnud Võrumaal keskmisest harilikum talupoja lisanimi. Linnunimetus haugas : hauka (võru keeles ’kull’) on saanud talupoja lisanimeks kas võrdluse kaudu või tulnud muinasaega ulatuvast isikunimetraditsioonist. Hauka kandi vana külanimi võis olla *Kurmjärve (1582 Kormier, 1627 Korma kuella, 1638 Kurmar), mis põhineb järvenimel. Järv on tänapäeval peaaegu kinni kasvanud ja jagunenud kaheks: Keebi järv ja Väikene Keebi järv (Keebi talu järgi). Oletamisi käib sama järve kohta 1638 mainitud Perajerwe (*Peräjärv). Valgjärve ja Pikajärve ümbruses paiknenud asustustuumiku suhtes jäi Hauka kant eraldatud nurgataguseks, omamoodi kurmus paiknevaks. Hauka edelaosa talusid tuntakse ↑Prantsusmaa nime all. 1977 liideti Haukaga Oru-Taki küla (Ote), mille talurühmad Oru ja Taki kuuluvad päritolult hoopis Vastse-Otepää valla Aiaste külast väljakasvanud asustuse hulka. Vrd Antsla, Indsikurmu. – ES
KNAB; PA I: 77, 174; Rev 1624/27 DL: 111; Rev 1638 I: 5, 6; RGADA.274.1.174:454, L 447p

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur