[KNR] Eesti kohanimeraamat

Harmi ‹`Harmi ~ -sse› Kos – küla Harju maakonnas Kose vallas, mõis, sks Neu-Harm, 1241 Hermæ, 1417 Hof zu Harme (mõis), 1782 Harmi.  C2
● Harmi ja Ojasoo praeguste külade alal XIII saj alguses asunud Hermæ (suuruseks lausa 25 adramaad) hõlmas arvatavasti nelja küla: Harme, Lope, Oiel ja Harmseleke. Viimasesse rajati juba enne 1325. a mõis. On oletatud, et 1343 Jüriöö ülestõusu sündmuste käigus see hävitati, sest 1467 oli järel vaid tühi külaase. Lope hävis XVI saj. Harmi (Ojasoo) mõisast on esimesed kirjalikud andmed a-st 1417. 1646 jagunes mõis kaheks: Ojasoo mõisaks (sks Alt-Harm, varasemalt Harm), mille juurde kuulus ka *Ojala küla (sks Oiel), ja Harmi mõisaks (sks Neu-Harm; rts XVII saj lõpus Lilla Harm), mille juurde kuulus Harmi küla (sks Harme), viimane oli XVIII saj lõpuks kadunud. 1920. a-tel tekkis mõisa maale asundus, mis pärast 1930. a-id oli kirjas külana. P. Johansen võrdleb nime soome kohanimedega Härmä ja Hermala ning isikunimedega Herman ja Herm. L. Kettunen pakub võimaliku lähtekohana välja kirjeldavat isikunime, mida võiks võrrelda sõnaga harm : harmi ’hall, hallikirju (loom)’, ka harmaa ’hall’. Samuti on ta võrdluseks toonud sõnad arm (murdekeeles ka harm) ja (meele)härm, lisaks harm : harma (sm härmä) ’härmatis’ või ’ämblik’. Harmi nimi võib tuleneda ka germaani isikunime Herman(n) teisenditest Härm(ä) ja Herm. a ja ä vaheldumist on esinenud paljudes teisteski nimedes ja sõnades. Vrd Ojasoo. – TL
Bfl: I, 119, 266; BHO: 104–105;  EAA.1.2.C-IV-69; EMS: I (3), 432; EO: 128; Joh LCD: 358–359; Mägiste 1929: 25; Stoebke 1964: 161
Märkus. Etümoloogiat täiendatud. 2019-08-25T17:13:37.