[KNR] Eesti kohanimeraamat

Hageri1 ‹Hageri ~ -sse›, kohalikus pruugis Ageri Hag – alevik Rapla maakonnas Kohila vallas (Hageri kirikumõis, Sutlema-Lümandu mõis), sks Haggers.  C2
● Hageri alevik tekkis XX saj alguseks Hageri kiriku ümber ning oli enamasti ida pool paiknevast Hageri külast eraldi asustusüksus. Vaid 1977–1997 olid need kaks ühendatud ühe Hageri küla nime alla. Aleviku piiresse jääb endine Mäeküla mõis (1725 Maeheküll, 1732 Mähkülla m.), mis eraldati Sutlemast 1691, muutus aga 1885 Sutlema mõisa kõrvalmõisaks. Mäeküla kui küla (1500 Meenkul,1586 Meheküll) paiknes arvatavasti enne mõisa rajamist praeguse aleviku kohal. Vrd Hageri3. – PP
Joh LCD: 342; KNAB; LUB: (2) I, 903; Rev 1586: 110

Hageri2 ‹Hageri ~ -sse› Hag – kihelkond ajaloolisel Harjumaal, sks Haggers, 1241 Haccriz.
● Vanimaid kiriklikke kihelkondi Harjumaal, kirik rajati P. Johanseni oletusel 1221. a paiku. Juuru ja Rapla kihelkond eraldati Hagerist hiljem. Kiriku nimipühak Lambertus pärineb Johanseni andmetel Maastrichtist, pühakut austati ka Saksamaal Nordrhein-Westfalenis Soesti linnas. Vrd Hageri3. – PP
Joh LCD: 194, 197, 211

Hageri3 ‹Hageri ~ -sse›, kohalikus pruugis Ageri Hag – küla Rapla maakonnas Kohila vallas (Mäeküla mõis, Sutlema-Lümandu mõis), 1241 Hakriz, Haccriz (küla), 1417 Hakers, 1598 Hackers, 1725 Haggers.  C2
● Põlisküla. L. Kettunen seostab nime sõnadega hageda, hagijas või ka agar, ent need seletused ei ole veenvad. Rahvapärimus seostab nime sõnaga hagerik ’varjualune, õlgedest või okstest ehitis; risu, praht’. 1977 liideti Hageriga idapiiril asuv Nõmme, endine saunaküla, ja läänepiiril asuv Adila-Tagaküla, mis oli nime saanud oma asendi tõttu Adila mõisa valduste põhjapiiril. Allikates on Adila-Tagaküla nimetatud ka Laimiku külaks (1725 Laimick, talu järgi). Ristikivi külaks nimetati aga varem Sutlema mõisa talusid Hageri alevikust läänes. ¤ Praeguse Hageri aleviku kohal olnud Põikmaa küla. Küla lambad käinud ühisel kesal. Ühel kõrgemal kingul olnud lambahagerik. Taani kuningas Voldemar II tahtnud ehitada kirikut Põikmaa külasse. Härjad pandud saha ette ja lastud edasi minna, et kuhu nad seisma jäävad, sinna vagu ümber ajada ja kirik ehitada. Härjad palava päevaga läinud lambahagerikku. Nüüd aetud vagu ümber ja hakatud kirikut ehitama. Kirikule pandud nimeks hageriku järele Hageri. Põikmaa küla lõhutud maha ja võetud mõisa põllu külge. Alles Katariina II ajal oli mõisnik ehitanud kiriku ümber üürikortereid. (1937) – PP
Bfl: II, 221; EMS: I (1), 124; EO: 182–183; Joh LCD: 342; KM: ERA II 165, 466/7 (1) – 1937; Rev 1725/26 Ha: 41r