[KNR] Eesti kohanimeraamat

Haeska1 [`haeska] ‹`Haeska ~ -sse›, kohalikus pruugis `Aeska Mar – küla Lääne maakonnas Haapsalu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Ridala vallas, mõis, sks Hasik, keskajal Hauest, 1560 Haseke, 1586 Hasick.  A1
● Kuulus Saaremaa toomkapiitlile. Küla on varem kuulunud ka Kiideva mõisa alla. Haeska mõisa kohta on teateid a-st 1560. Nimi võiks lähtuda tuletisest aasik, vrd aas : aasa ’silmus’, ’heinamaa jõe silmuses’, samuti aas : aasa ’kärbis, sard, ülespandud viljaredel, rõuk’ ja soome haasia (sama). Nime saab veel võrrelda sõnaga aesk : aesa ’ais’. Omandisuhtest lähtudes võiks nimi olla ka siirik Saaremaalt. Haeska jaguneb kolmeks osaks: lõunas endine Haeska asundus (Haeska I), keskel Ees-Haeska (Haeska II, 1871 Eesaska) ja põhjas Taga-Haeska (Haeska III, 1871 Taggaaska). 1970. a-tel olid need nummerdatud Haeska külad, mis 1977 ühendati. Vrd Haeska2. – MK
BHO: 106; EM: 85; EO: 338; Läänemaa 1938: 272; Rev 1586: 64; Schmidt 1871; SK I: 14

Haeska2 [`haeska] ‹`Haeska ~ -sse›, kohalikus pruugis `Aeska Vll – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Pihtla vallas, mõis, sks Hasick, 1560 Hauist ~ Habisch (vakus), 1782 Hasikna mois, 1798 Hasik (mõis).  B3
● Haeska mõis tekkis XVI saj III veerandil. Haeska küla asus mõisast loodes. 1920. a-tel mõisa maale tekkinud asundus liideti 1939. a paiku külaga. Haeska nimi on problemaatiline, võiks lähtuda tuletisest aasik, vrd aas : aasa ’silmus’, ’heinamaa jõe silmuses’. Lisaks võib esitada aas : aasa (sm haasia) ’kärbis, sard, ülespandud viljaredel, rõuk’ ja aesk : aesa ’ais’. Haeska vana küla nimi oli mõisaajal *Tagaküla või *Takkaküla (allikais 1780, 1803 Tack, 1798 Tak, u 1900 Такъ). Haeskaga on 1977 liidetud Kuremaa (1945; 1930. a-tel nimetati Soo asunduseks). Vrd Haeska1. – MK
Buxhövden 1851: 104;  EAA.2072.3.240, L 2;  EAA.3724.5.1998, L 1; EM: 125; EO: 338; ERA.14.2.716 (Saare maavalitsuse ettepanek 10. V 1939 nr 271/5 asunduste nimede muutmiseks); Hupel 1774–1782: III, 385; KNAB; Mellin; Saaremaa 1934: 782; SK I: 14