[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 2 artiklit

Eru`Ergu ~ -sseKadküla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas, kuni 2017 Vihula vallas (Palmse mõis), ? 1345 Ercke (kaluriküla), 1586 Erge (talu), 1726 Öro, 1796 Erra, 1871 Erro.  B2
Külana mainitud 1726. Nime tähendussisu jääb hämaraks, nagu ka see, kust on võetud küsitav esmamaining. E. Tarvel on osutanud, et Palmse ürikud on võltsingud, mis on koostatud XIV saj II poole ja 1510. a vahel, kõige tõenäolisemalt XV saj algul. Ta arvab, et dokumentides nimetatud rannakülad, nende seas Eru, olid olemas hiljemalt XV saj algul. Võltsürikute külanime Sorce või Sorcke tuleks uurijate arvates lugeda Ercke (= Eru), tegemist olevat kirjutus- või lugemisveaga. Nimelõpu u näib olevat juba XVI saj (1510 Ergho). Eru võib olla sama algupära Lüganuse kohanimega Erra (1241 Heræs, rööpselt sulghäälikuta nimekujudega esinevad 1325 Erghest, 1379 Ergys, 1390 Erghis), mille puhul L. Kettunen on oletanud alusena isikunime. Hilisemal ajal on kohanime mõjutanud isikunimed Erik ja Eero. Vrd Erala, Erastvere. – MK
BHO: 69; EO: 173; Joh LCD: 355, 356; Johansen 1929: 17; Johansen 1951: 152; Rev 1586: 47; Rev 1725/26 Vi: 64; Tarvel 1983: 67

Eru laht, kirjakeeles varem ka Mungalaht Hlj, Kad, Kuulaht Harju ja Lääne-Viru maakonna piiril, 1796 Münke wiek, 1844 Munkewieck, 1871 Moonke Wiek.  B2
Laht Pärispea ja Käsmu poolsaare vahel. Eru laheks kutsutud lahe lõunarannikul oleva Eru küla järgi. Vrd Hara1, Eru. – MK
Mellin; Schmidt 1844; Schmidt 1871

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur