[KNR] Eesti kohanimeraamat

Endla1 [`endla] ‹-sse› Lai – küla Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas (Vaimastvere-Ripuka mõis), 1411 Ennele, 1599 wioska Endla, 1638 Hendela.  C1
● L. Kettunen on esimesele kirjapanekule toetudes esitanud nime muutumise rea: *Ennolan › *Enla › Endla. Nime võib jagada ka tüveks End- ja järelliiteks -la. Kahjuks pole nii saadud tüvele võimalik esitada täpset lähtekohta. Vrd isikunimesid Endi, Endo, Endu ‹ ? Heinrich. 1977 liideti Endlaga Tirma küla (1411 Tirmas, 1599 Thermass). – VP
EO: 87; PTK I: 32, 241; P XVI: 113; Rajandi 1966: 54; Rev 1638 II: 169

Endla2 [`endla] ‹-sse› Kaa – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Lääne-Saare vallas (Elme mõis).  A4
● Elme mõisa maale 1920. a-tel rajatud asundusküla sai rahvusromantilise nime 1925. Samal ajal rajati Kungla küla. Endla piiresse jäi endine Elme mõis (sks Magnushof), mis rajati XVI saj II poolel oletatavasti Elme küla asemele (1453 Helmede) ning mis kuulus hiljem Saaremaa rüütelkonnale. Eestikeelne nimi võib olla pärit isikunimest, saksakeelne hertsog Magnuse nimest, kelle ajal mõis tekkis. – MK
BHO: 331–332; EM: 120; ERA.14.2.716 (Saare maavalitsuse ettepanek 10. V 1939 nr 271/5 asunduste nimede muutmiseks); Saaremaa 1934: 492; SK I: 38, 39

Endla järv [`endla järv] Lai – järv Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, 1532 in der Endellschen see, bisz an die Endelsche jerwsolle.  C1
● Asub Endla küla lähedal. Endla järvest ja selle idakaldal paiknevast Juta kivist on F. R. Faehlmann kirjutanud muistendi „Endla järv ja Juta“. – VP
ENE-EE: XII, 117; PTK I: 132