[KNR] Eesti kohanimeraamat

Edivere1 ‹-`verre ~ -sse›, kirjakeeles varem ka Ädivere Jõh – küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas, kuni 2017 Illuka vallas (Kurtna mõis), 1241 Ettiaueræ (küla), 1424 Ethiuere, 1547 Eddiver.  A1
● XV saj oli küla jagunenud kaheks, Suur- ja Väike-Edivereks. XVII saj kuulus lõuna pool olev Suur-Edivere Illuka mõisa juurde, küla oli tühi XVII saj I veerandil, ent hiljem taastus. Põhjapoolne Väike-Edivere oli 1796 veel küla, 1844 karjamõis. Kurtna mõisale läksid Väike-Edivere hiljemalt 1637, Suur-Edivere vahemikus 1782–1811. Karjamõisa juurde 1920. a-tel loodud asundus sulandus 1930. a-teks lõuna pool oleva külaga. L. Kettunen on konstrueerinud nime algvormiks *Ediveere, millele on vasteks toonud edi, ede, esi ’ees asuv’. Esmamainingu alusel on ta veel algusosaks oletanud *Etja(n) või *Etia(n), milles on toimunud muutus *Edie, Edji › Edi. Kettunen on nime võrrelnud Edisega, mille alusena näeb ta isikunime. Vrd Edivere2. – MK
EO: 195, 274; Joh LCD: 336

Edivere2 ‹-`verre ~ -sse› Sim – paik (küla) Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas, kuni 2017 Laekvere vallas (Muuga mõis), 1688 Eddefer (mõis), 1698 Eddeferischen Bauren (mõisa talupojad), 1726, 1796 Eddifer (mõis), 1922 Muuga-Edivere (asundus).  C2
● Ediveres oli XIX saj ja XX saj algul karjamõis. 1920. a-test asundus, pärast 1930. a-id küla, 1977 liideti Alekverega. Jõhvi vana Edivere nime on L. Kettunen võrrelnud Edisega, mille lähtekohana peab võimalikuks isikunime tähenduses ’eesseisja’ vms. Seos sõnaga esi (ede-) on ilmne, vrd ka kohanimesid Keskvere ja Tagavere. Siinne suhteliselt hiline Edivere võib olla siirik Jõhvist. – MK
Bfl: II, 935; EAA.1.2.943:770, L 801p; KNAB; Mellin; Rev 1725/26 Vi: 231