[KNR] Eesti kohanimeraamat

Ebavere ‹-`verre ~ -sse› VMr – küla Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas (Äntu mõis), 1796 Ebbafer (kõrts).  C2
● Külana nimekirjas hiljemalt 1970. 1930. a-tel talu, enne seda Äntu mõisa karjamõis (1913 Ebbawere). Nimi pärineb kõrtsi ja mäe nimest. Nime tähendussisu on ebaselge, L. Kettunen mainib eitavat kildsõna eba ja oletatavat isikunime *Epä, *Epoi, vrd XV saj Ebo, XVI saj liivi isikunime Epe Szamen. Mäenimena esineb Ebavere rahvaluules. Ebaverega on 1977 liidetud osa Mõisamaa külast (1796 Moisama, u 1900 Мойзама), Kaarma asund (1517 küla Karmel) ja Kaarma-Tagaküla (külanimena 1970). Kaarma asund, 1930. a-tel asundus, tekkis Kaarma mõisa (sks Kaarmann) ümber, millest on teateid 1538 (Karmal) ja mis eraldati Kiltsist 1671. Kuivõrd Ebavere kõrts ja varasem küla paiknesid praeguse küla lõunapiiril, on endine Kaarma kujunenud uueks Ebavere küla keskuseks. – MK
BHO: 159; EO: 199, 200; KNAB; Mellin; Stoebke 1964: 18, 19

Ebavere mägi VMr – mägi Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas.  C2
● Mägi (vallseljak) asub Pandivere kõrgustikul Väike-Maarja–Kiltsi tee ääres. Arvatavasti muistne ohvripaik. Ebavere mäe ja selle nimega on seotud mitmed muistendid. Mäe sees olevat sinna vajunud linn, mis aeg-ajalt üles tõuseb jne. Rahvaluule seob paika inimasustusega, millele osutab ka vere-lõpuline nimi. ¤ Vaiksetel suvehommikutel on mäe kohal udu, mis tõuseb üles väänlevate jugadena nagu paljude korstnate suits. Rahvas teab rääkida, et väga vanal ajal oli Ebavere mäe kohal suur linn. See järjest kasvas ja ruumist tuli puudus. Maa aga kuulus kurjale nõiale, kellele asi ei meeldinud, ning ta moondas linna mäeks. Elu mäe sees läheb aga edasi, sellest siis mäe kohal suits. Nii mõnigi inimene olevat sattunud sellesse linna. (2015) Vrd Ebavere. – MK
ENE: II, 6; KN; Väike-Maarja valla koduleht: 2015