[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

Agasilla [agasilla] ‹-le›, kohalikus pruugis ka Agasli-leAudpaik (küla) Pärnu maakonnas Pärnu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Audru vallas (Jõõpre mõis), 1811 Aggasilla Hinrich, Aggasilla Iaan (taludena), 1839, 1923 Agasilla.  B1
Liidetud 1977 Jõõprega. Samastatud ka keskajal olnud külaga Ochelsitz. 1624 on alal märgitud talu Ahste või Agste, sellegi samastamine Agasillaga ei ole kindel. Tänapäeva nimekuju põhjal vrd (h)aga ’hagu, oks, vits, kaerapööris, sõkal’ + sild : silla.MK
BHO: 5; EAA.1865.2.168/7:5, L 4p; KN; Rev 1624 PL: 7, 9; Rücker; Stackelberg 1926: 179; ÜAN

Ahisilla [ahisilla] ‹-le›, kohalikus pruugis varem ka Ahesilla Kosküla Harju maakonnas Kose vallas (Ravila mõis), 1694 Ahasil (talu), 1726 Ahisilla Herm (talupoeg), 1782 Ahhisill (karjamõis), 1796 Ahhisil (karjamõis, kõrts ja küla).  C1
Tõenäoliselt on küla saanud alguse hajatalust. Nime päritolu jääb hämaraks, ühe variandina on nimeosa Ahi- võimalik algkuju *ahδi- : *ahti- (‹ *ašti-). P. Ariste sõnul ulatub tüvi *ašti- läänemeresoome-volga ühisperioodi ja sellega tähistati algselt kusagil viibimist või teatud koha külastamist, millest hiljem on arenenud ohverdamise mõiste. Ahisilla nimega on seostatud ka Taani hindamisraamatus kirja pandud nime Æhildelempæ või siis Hildelempæ, hiljem pole seda aga külanimeks peetud, vaid on arvatud, et tegu on pigem isikunimega. Küla keskmest loodes on asunud Nõmme karjamõis (teateid 1555), mille järgi on nime saanud Nõmmemõisa küla (liideti Ahisillaga 1977). Vrd Ahja. – TL
Ariste 1937;  EAA.1.2.C-IV-64; Hupel 1774–1782: III, 435; KN; Mellin; Paucker 1853: 47–48; Rev 1725/26 Ha: 317

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur