[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

Leitud 9 artiklit

Aruküla1 [aruküla] ‹-`külla ~ -sseHJn, Jüralevik Harju maakonnas Raasiku vallas, mõis, sks Arroküll, ? 1291 Arenculle, 1688 Arrokull (mõis).  A4
Aruküla võib olla mainitud 1291, kui Taani kuningas annetas selle küla Daugavgrīva (Dünamünde) munkadele. Samastus ei ole aga kindel, sest küla on nimetatud üksikult ja nimi võis tähistada mõnda muud Aruküla. Kindlamad andmed siinse Aruküla kohta on XVII saj-st. Enne 1650. a tekkis Aruküla kui Raasiku mõisa kõrvalmõis, 1726 eraldati Raasikust iseseisvaks mõisaks. Aruküla mõis ise jäi kuuluma Harju-Jaani kihelkonda, ent kõik tema külad kuulusid Jürisse. Mõisa ümber tekkis 1920. a-tel Aruküla asundus, lisaks kujunes raudteejaama ümbrusse XX saj alguses Aruküla alevik ja sellest edelas planeeriti juba enne Esimest maailmasõda männimetsa Aruküla aedlinn, mis kasvas eriti 1950.–1960. a-tel. Kõik need kolm ühendati 1977 üheks Aruküla alevikuks (Aruküla asundus liideti alguses Igaverega, ent hiljem läks mõisasüda aleviku piiresse). Nimi on kirjeldav: aru ’kuiv rohumaa’ + küla.PP
EAA.1.2.940:256, L 248; ENE: I, 205; Joh LCD: 386

Aruküla2 [aruküla] ‹-`külla ~ -ssePhlküla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kuni 2017 Pühalepa vallas (Suuremõisa mõis), 1688 Arråküllaby, Arrokülla, Arroby, 1798 Arro.  C3
1795 kuulus Soonlepa mõisale, samal ajal oli Suuremõisa all neli vabadikku Aruküla (Arrokülla) lisanimega. 1977–1997 oli Heltermaa küla osa. Aruküla nime lähtekoht on aru ’kõrge kuiv maa’. Vrd Aruküla1. – MK
BHO: 29; EAA.1864.2.V-73:56, 71, L 56, 71; EAN; HK: 37; KNAB

Aruküla3 [aruküla] ‹-`külla ~ -sseLügküla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas (Maidla mõis).  C4
Ametliku külana moodustati 1997, varem oli 1977–1997 Maidla osa, enne seda arvati Uniküla alla. Küla on nime saanud Aru talult (1844, 1871 Arro), mis lähtub sõnast aru ’kõrge maa’. Vrd Aruküla1. – MK
KNAB; Schmidt 1844; Schmidt 1871

Aruküla4 [aruküla] ‹-`külla ~ -sseJõhküla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas, kuni 2017 Mäetaguse vallas (Mäetaguse mõis), 1796 Arro (küla).  C1
1977–1997 oli Võide osa. Aruküla on olnud väga levinud külanimi. Mh Puru külas esineb Aruküla lisanimena juba XVII saj (1688 Arrokulla Jurgen), kuid pole selge, milline Aruküla oli lisanime lähtekohaks, sest Ereda mõisa all oli 1726 samuti Arroküll. Aruküla põhjaosa on endine Kolustre küla (1871 Kollostri, u 1900 Колустре), mis liitus 1940. a-teks. Vrd Aruküla1. – MK
Mellin; Rev 1725/26 Vi: 179; RGADA.274.1.1614/1:32, L 13p; Schmidt 1871

Aruküla5 [aruküla] ‹-`külla ~ -sseKoeküla Järva maakonnas Järva vallas, kuni 2017 Koeru vallas, mõis, sks Arroküll, 1564 Arrukull (*Arrnkull), 1732 Arrokülla.  B4
Küla asemele loodi a-ks 1635 mõis. Mõisa maadele tekkis 1920. a-tel asundus, mis 1977 jagati Vao ja Väinjärve küla vahel, ent taastati 1997 külana. Aruküla mõisa vahetu ümbrus on liidetud Koeru alevikuga. Nime esmamainingut 1564. a tuleks lugeda kui Arrnkull, kust on e-täht nähtavasti vahele jäänud (st Arrenkull), Arrukull oleks ta juhul, kui on märkimata jäänud esimest u-tähte tähistav kriips. Vrd Aruküla1. – FP
EAA.1.2.933:124, L 124; KNAB; Schilling 1970: 83

Aruküla7 [aruküla] ‹-`külla ~ -sseVJgküla Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas (Kulina mõis), 1546 Arwekull, 1641 Lechtigall und Arroküll (mõis).  B1
Algselt moodustasidki Kulina mõisa vist Aruküla ja Lähtse. XVI saj oli riid Fromhold Methstakeni ja Engelbrecht Kudlingi (Kudleni) vahel metsatüki Arwe pärast ja seetõttu, et Fromhold oli jõuga kallale läinud (mit Gewalt eingefallen) vastase külale nimega Arwekull. Tõenäoliselt see oligi hiljem Kudlingile kuulunud Aruküla. XX saj alguses nimetatud ka Kulina-Aru külaks. Aruküla piires on kaks endist karjamõisat, Vanaaru (sks Alt-Arro ehk Marienhof) ja Uusaru ehk Uuemõisa (sks Neuhof, vn Гавриловскій), vastavalt kirdes ja kagus. Küla lähedal põhjas oli XIX saj Immersoo karjamõis (1871 Immesso). Külaga on pärast 1940. a-id liidetud endine saunaküla Kuusikumäe (1913 Kusikomäe). 1977 liideti Arukülaga Roela-Kannastiku küla (↑Kannastiku). Vrd Aruküla1. – MK
Bfl: I, 1277, II, 526; EVK; KNAB

Aruküla8 [aruküla] ‹-`külla ~ -sseVarküla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Varbla vallas (Uue-Varbla mõis).  A1
Aruküla (Aru) nime sai küla 1939. a paiku, varasem nimi oli Uue-Varbla asundus, sest külas asus Uue-Varbla mõis (sks Neu-Werpel), mis eraldati Vana-Varblast 1799. 1977–1997 oli Raheste küla osa. Aruküla nimega vrd XVI saj Emmu (Hemo) vakuses Arokulle Iacob. Nimi pärineb sõnast aru ’kõrge kuiv maa’. Vrd Aruküla1. – MK
EAN; ERA.14.2.451 (Lääne maavalitsuse ettepanek 30. III 1939 nr 9033 asunduste asjus); KNAB; Stackelberg 1928: 199

Aruküla9 [aruküla] ‹-`külla ~ -sseMärküla Rapla maakonnas Märjamaa vallas (Haimre mõis), 1699 Arrokyla, 1726 Arroküll, 1798 Arrokul.  B1
1977–1997 oli jagatud Haimre ja Naistevalla vahel. Nime aluseks on aru ’kõrge kuiv maa’. Vrd Aruküla1. – MK
 EAA.1.2.C-IV-239; Mellin; Rev 1725/26 Lä: 52

Aruküla10 [aruküla] ‹-`külla ~ -sseTürpaik (küla) Järva maakonnas Türi vallas (Laupa mõis), 1726 Arrokülla Mart (talupoeg Jändja küla all), 1796 Arrokülla.  A2
XX saj on küla olnud jagunenud kahte ossa, millest vanem (Aruküla I, idapoolne) liideti 1977 Põikvaga, uuem (Aruküla II, läänepoolne) Jändjaga. Nimi sõnast aru ’kõrge kuiv maa’. Vrd Aruküla1. – MK
KNAB; Mellin; Rev 1725/26 Jä: 135

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur