[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

Kuressaare viipenimi. Kohanime tõlge, viiped „kurg“ ja „saar“.
Kuressaare2 [kuressaare] ‹-`saardeKaalinn Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 linn omaette haldusüksusena, 1710 Kurresare Linna pähl.  A1
Linnaõigused al 1563. Nimi on problemaatiline, lihtsaim seletus oleks linnunimetus kurg : kure + saar. Saarenimesid, kus algusosaks on linnunimetus, leidub küll ja küll, ka on Kurg olnud levinud isikunimi. L. Kettunen on pidanud tõenäoliseks, et nimi on liivi päritolu, vrd liivi kure ’kurat’, kuid mainib ka, et isikunimena, nii ees- kui ka sugunimena, on Kurg : Kure eestlastel väga vana ja üldine. Igatahes võib eesti nimi olla vanem kui saksa Arensburg (1384 Arnsburg, 1398 Arnsborch); linn rajati kohta, mille nimi juba enne oli Kuressaar või Kuressaare. Vastupidisel seisukohal on E. Tarvel, kes on püüdnud eestikeelset linnanime tuletada Kuressaare vapil olevast kurge meenutavast kotkast. Ühe oletuse kohaselt olevat sks Arensburg kujunenud nimekujust Adlerburg (sks Adler ’kotkas’), kuid kirjapanekud seda ei kinnita. Seos on kunstlik ja väheusutav, võttes arvesse üldisi nimetamisprintsiipe. Osa Saaremaa Kure-algulisi kohanimesid võib seoses olla ka kurelaste või Kuramaaga. 1952–1988 oli linn ümber nimetatud Kingissepaks Saaremaalt pärit enamliku revolutsionääri Viktor Kingissepa järgi. Kuressaare linnajaod on Ida-Niidu, ↑Kellamäe, Kesklinn, Marientali, ↑Roomassaare, Smuuli, Suuremõisa ja Tori. Suuremõisa linnajagu sai nime Kaarma-Suuremõisa (sks Karmel-Großenhof) järgi, mille kohta on teateid XVI saj lõpust. Suuremõisa maale kesklinnast idas 1920. a-tel tekkinud uut linnajagu (Pärna ja Talve tänava vahel) nimetati Põllu aleviks.MK
BHO: 23–24; EM: 120–121; EO: 318; KNAB; SK I: 135; Tarvel 2013: 393

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur