[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 2 artiklit

Ammuta1-ssePeeküla Järva maakonnas Järva vallas, kuni 2017 Kareda vallas, mõis, XIV–XV saj vahetusel Ammotaio, 1564 Ammuta, 1615 Ammotta, 1798 Amuta (kõrts ja küla).  A4
Varasem küla on kuulunud Mäo ja Ervita mõisa alla. Küla oli XVI saj Kareda vakuses. Ammutas on olnud ka Pähu mõisa kõrvalmõis. 1920. a-test asundus ja küla kõrvuti, mis 1977 liideti. L. Kettunen toob nimele võrdluseks tegusõna ammutama, soome ammentaa ja nimisõna amb : ammu, vrd soome ampua ’laskma, tulistama’. V. Pall on järjendiga -ta lõppevate kohanimede üheks kõige tõenäolisemaks lähtekohaks pidanud tegijanime, arvestades, et nimisõnade tuletuses liide -ta puudub, kuid tegusõnade tuletuses esineb. Tegijanimest on -ja võinud kaduda. Vrd Ammuta2. – MK
BHO: 16; ENE: I, 142; EO: 229; EVK; Johansen 1930a: 152; PTK II: 100; Ungern-Sternberg 1912b: 66, 82

Ammuta2-sseRidküla Lääne maakonnas Haapsalu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Ridala vallas (Sinalepa mõis), 1591 Ammattes by (küla), 1593 Amota, 1594 Amotha, 1597–1598 Ammeten By (küla), 1689 Ammota By, 1798 Am̄uta.  C1
1977–1997 oli ametlikult Sinalepa küla osa. Nime tähendussisu jääb hämaraks. Kui seostada külanime tegijanimega sõnast ammutama, siis võiks oletada lähtumist talupoja lisanimest. Vrd Ammuta1. – MK
EAA.1.2.937:86, L 85p; EAA.1.2.941:795, L 783p; EAA kinnistud; EAN; KNAB; Mellin; Saaga: Originalet av Jakob Koits regestverk. Del 1, A:6; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/5:172, L 170p

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur