|
Leitud 2 artiklit
Ammuta1 ‹-sse› Pee – küla Järva maakonnas Järva vallas, kuni 2017 Kareda vallas, mõis, XIV–XV saj vahetusel Ammotaio, 1564 Ammuta, 1615 Ammotta, 1798 Amuta (kõrts ja küla). A4
● Varasem küla on kuulunud Mäo ja Ervita mõisa alla. Küla oli XVI saj Kareda vakuses. Ammutas on olnud ka Pähu mõisa kõrvalmõis. 1920. a-test asundus ja küla kõrvuti, mis 1977 liideti. L. Kettunen toob nimele võrdluseks tegusõna ammutama, soome ammentaa ja nimisõna amb : ammu, vrd soome ampua ’laskma, tulistama’. V. Pall on järjendiga -ta lõppevate kohanimede üheks kõige tõenäolisemaks lähtekohaks pidanud tegijanime, arvestades, et nimisõnade tuletuses liide -ta puudub, kuid tegusõnade tuletuses esineb. Tegijanimest on -ja võinud kaduda. Vrd Ammuta2. – MK
BHO: 16; ENE: I, 142; EO: 229; EVK; Johansen 1930a: 152; PTK II: 100; Ungern-Sternberg 1912b: 66, 82
Ammuta2 ‹-sse› Rid – küla Lääne maakonnas Haapsalu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Ridala vallas (Sinalepa mõis), 1591 Ammattes by (küla), 1593 Amota, 1594 Amotha, 1597–1598 Ammeten By (küla), 1689 Ammota By, 1798 Am̄uta. C1
● 1977–1997 oli ametlikult Sinalepa küla osa. Nime tähendussisu jääb hämaraks. Kui seostada külanime tegijanimega sõnast ammutama, siis võiks oletada lähtumist talupoja lisanimest. Vrd Ammuta1. – MK
EAA.1.2.937:86, L 85p; EAA.1.2.941:795, L 783p; EAA kinnistud; EAN; KNAB; Mellin; Saaga: Originalet av Jakob Koits regestverk. Del 1, A:6; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/5:172, L 170p