[KNR] Eesti kohanimeraamat

Aidu1 [`aidu] ‹`Aitu ~ -sse› Lüg – küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas (Maidla mõis), 1241 Aytis (küla), 1373 Eytes, 1555 Haytekulla, 1732 Aito.  C4
● 1977–1997 oli küla Maidla osa. Aidu ajalooline küla jääb praeguste piiride kohaselt osaliselt läänepoolsesse Aidu-Sookülla. Aidu küla on olnud vanast ajast peale kahes osas. Keskajal kuulus üks osa perekonnale von Aytes, külla oli rajatud Aidu mõis (saksa Eytz). Esimese külapoole mõis, mida nimetati ka ’vanaks või suureks Aiduks’ (1547 Alde Aetzs, 1586 Grosz Eytz), hääbus XVII saj alguses. Teises külapooles oli mõis XIV saj-st. XVI saj keskpaiku see mõis kadus ja asustati talupoegadega, tekkinud küla on mainitud kui ’uut Aidu küla’ (dat dorp tho Nye Aetzs) või sajandi lõpupoole kui ’väikest Aidut’ (Klein Eytz või Etz) vastandina vanale põliskülale (Grosz Eytz). 1696 asutati uude külla taas mõis (das Dorff Klein Aitsz, insgemein Wanna moisa). Seda uut mõisat kutsuti hiljem Liiva mõisaks (1796 Liwa, ↑Aidu-Liiva). Hilisemal ajal kuulus Aidu Maidla mõisa alla. Aidu nime puhul on L. Kettunen nentinud, et etümoloogiliselt on nimi ebaselge. Tema katse seletada seda sõnaga ait : aidu ‹ *avitto ’abi, aitamine’ ei ole eriti usutav. Kettunen oletas, et sellest sõnast tuleneb eesnimi, mis võib-olla oleks võimalik, vrd Aythe, Auy, viimast tuleks oletatavasti lugeda Avy. Muistsest isikunimest lähtumist on nime puhul maininud ka V. Pall. D.-E. Stoebke on Aiduga võrrelnud isikunime Eyto. – MK
EAN; EO: 19; Joh LCD: 328–329; KNAB; Pall 1996: 389; Rev 1586: 17; Stoebke 1964: 15, 17, 18