[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

Ahisilla [ahisilla] ‹-le›, kohalikus pruugis varem ka Ahesilla Kosküla Harju maakonnas Kose vallas (Ravila mõis), 1694 Ahasil (talu), 1726 Ahisilla Herm (talupoeg), 1782 Ahhisill (karjamõis), 1796 Ahhisil (karjamõis, kõrts ja küla).  C1
Tõenäoliselt on küla saanud alguse hajatalust. Nime päritolu jääb hämaraks. Ühe variandina on Ahi- ja Ahe-nimesid seostatud võimaliku algkujuga *ahδi- : *ahti- (‹ *ašti-). P. Ariste sõnul ulatub tüvi *ašti- läänemeresoome-volga ühisperioodi ja sellega tähistati algselt kusagil viibimist või teatud koha külastamist, millest hiljem on arenenud ohverdamise mõiste (nt ahikotus ’ohvripaik’). Ahi- ja Ahe-nimed kuuluvad enamasti just veekogudele või veekogudega seotud kohtadele ning sellele võiks viidata ka siinse nime järelosa -silla. Ahisilla nimega on seostatud ka Taani hindamisraamatus kirja pandud nime Æhildelempæ või siis Hildelempæ, hiljem pole seda aga külanimeks peetud, vaid on arvatud, et tegu on pigem isikunimega. Küla keskmest loodes on asunud Nõmme karjamõis (teateid 1555), mille järgi on nime saanud Nõmmemõisa küla (liideti Ahisillaga 1977). Vrd Ahja. – TL
Ariste 1937;  EAA.1.2.C-IV-64; Faster 2014; Hupel 1774–1782: III, 435; KN; Mellin; Paucker 1853: 47–48; Rev 1725/26 Ha: 317

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur