[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kõliküla [kõli‿küla] ‹-`külla ~ -sse›, kohalikus pruugis Kõli‿külä ‹-`küllä› Vas – küla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Orava vallas (Orava mõis), 1782 Kölli Johann, 1820 Kõlli (talu), 1850 Luiska Kölli (talu), 1949 Кели (küla).  C1
● Kõli on kaua aega olnud Luuska küla talu, hiljem tunti seda talurühma Kõlikülä nime all. Ametlikuks külaks sai Kõliküla 1998. Nimi pärineb talupoja lisanimest, mis on olnud Lõuna-Eesti jaoks tüüpiline ning andnud ridamisi Kõli ja Kõlli talunimesid, ilmselt ka Võnnu ja Sangaste Kolli talud (viimased vana kirjaviisi mõjul). Kõli lisanime päritolu pole teada. Kui nimi oleks noor, võiks seda pidada Celestini muganduseks (Köll ‹ Kölestin). XV ja XVII saj mainingud lubavad pidada Kõli nime ka vanemaks, muinasnimel põhinevaks (1564 Kolle, enne 1479. a Kollewayte ~ Köllewayten). Oletatava muinasnime tähendus jääb hämaraks. Vrd Kolli, Kõljala, Kõlleste. – ES
EAA.1865.2.141/2:67, L 65p; EAA.1271.1.226:108, L 1661; EAA.1865.1.156:64, L 63p; NL TK 25; Rajandi 1966: 208; SK I: 141; Stoebke 1964: 39

Kõljala [`kõljala] ‹-`jalga ~ -sse›, kohalikus pruugis `Köljala Pha – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Pihtla vallas, mõis, sks Kölljall, 1250 Cölljall, 1509, 1798 Köljal.  C4
● Teateid mõisa kohta on a-st 1509, kuid peetakse tõenäoliseks (nt E. Tarvel), et mõis on vanem. Mõisa kõrval kagus oli samanimeline küla. Mõisa maale 1920. a-tel tekkinud asundus liideti 1977 Kõljala külaga (enne 1977 oli Kõljala jagatud kolmeks nummerdatud külaks). Kõlleste nime seletades toob L. Kettunen ära isikunime Kõll, ka P. Ariste esitab sellealgulisele nimele vasteks Kõll ~ Köll, vrd vanemaist kirjapanekuist Kolle, Köllewayten. Kõljala nime puhul peaks oletama muinasnime, vrd hilisemal ajal Köll ‹ Cölestin. Nime lähtekohaks võis olla ka liitne isikunimi, mille järelosa aluseks oli jalg. – MK
Ariste 1938b: 15; BHO: 247; Buxhövden 1851: 108; EM: 124; EO: 215; SK I: 141; Stoebke 1964: 39