[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

Vea-le›, kohalikus pruugis `Veaküla Kodküla Tartu maakonnas Peipsiääre vallas, kuni 2017 Jõgeva maakonnas Pala vallas (Jõe mõis), 1582 Wyakula, 1585 Wehakul, 1592 Wichakule, 1722 Weokullast, 1758 Wiacks, Weakull.  B3
Nimi lähtub tõenäoliselt sõnast viha (vrd ka Vihula), mis on ehk olnud isikunimi (J. Mägistel nt Vihas, Vihavald). 1977 liideti Veaga Kogri (u 1900 Когри) ja Ojaküla (1937; u 1900 Урукюла). Juba enne Teist maailmasõda on kokku sulanud Särje küla Veast loodes.PP
KNAB; PA I: 107, 197; PTK I: 270; PTMT: II, 250

Vehendi-sse›, kohalikus pruugis ka-deRanküla Tartu maakonnas Elva vallas, kuni 2017 Rannu vallas (Rannu mõis), 1582 Wihendypa, 1601 Wehendepakulla, 1638 Wehanto küll, 1796 Wihendo.  C3
Sõnaalguse vaheldus *veh- ~ *vih- esineb ka teiste analoogiliste kohanimede vanades kirjapanekutes. Siinpuhul on tegu ilmselt sõna viha ’äge pahameel; sallimatus; kibe, mõru’ hääbunud tuletisega nd-liite abil ligikaudses tähenduses ’vihane isik’ või ’mõru ese’, välistatud pole ka isikunimi (vrd sm kohanimi Vihanti). Sama tüve, kuid st-liitega osist võib täheldada kohanimes 1586 Vehestfehr (JJn Kiigumõisa, ↑Oeti). 1977 liideti Vehendiga Raudja (1945) ja osa ↑Rannakülast. Raudja nimi seostub sõnaga raudjas ’tumepruun (hobune)’. 1920. a-tel kutsuti Raudja vabadikukohti Konnakülaks. Vrd Vihavu, Vihterpalu, Vihtra, Vihula. – EE
EO: 271; EVK; Kirt 1988: 217; KN; KNAB; Mellin; PA I: 66; PTK II: 51; Rev 1601: 81; Rev 1638 I: 104; SPK: 503; VMS: II, 313; ÜAN

VihakseVihakse ~ -sseTõspaik (küla) Pärnu maakonnas Pärnu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Tõstamaa vallas (Seli mõis), 1560 Wehkass (küla), 1839 Wehakskülla, 1923 Vihakse.  C3
Küla liideti 1977 Selistega. Nimi on mitmeti seletatav, vasteks võivad olla vehk : veha ’tähis: meremärk või teetähis’, vihakas ’vihavõitu, mõru’, vihk : viha ’võhk’ ja viht : viha ’lehes’ + vähendav liide -kene.MK
MS; Rücker; Stackelberg 1926: 245; Wd

Vihterpalu [vihterpalu] ‹-`pallu ~ -sseRisküla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas, kuni 2017 Padise vallas, mõis, erts Vippal, 1402 Wichterpal (küla).  B1
Vihterpalu oli algselt piiri- ja metsaala, mis kuulus Hatu küla juurde. XIII saj langes ala Lihula nunnakloostrile ja 1402 Padise kloostrile, siis oli olemas juba ka küla. XVI saj vakus. Mõis rajati kas XVI saj lõpus või XVII saj algul, mainitud 1623, seejärel küla enam ei mainitud. 1920. a-test asundus, al 1977 küla. Ehkki algses külas on olnud ka rootsi asustust, on küla nimi eestiline liitnimi, mille algusosa lähtub ainult liitsõnas viherpuu ja kohanimedes esinevast sõnast viher (vihter) : vihtra, vrd soome vihreä ’roheline’; sõna on peetud tuletiseks sõnast viha. Järelosis on palu, mis läänemurdes märgib kehva madalat maad. C. Russwurm on nimega samastanud 1262.–1285. a piirimääramise ürikust kirjapaneku Ueytte peh. Vihterpaluga liideti 1977 ↑Tamse küla.MK
BHO: 670; Johansen 1951: 119, 229; Lagman 1964: 61; Russwurm 1855: 143; SKES: VI, 1739

Vihula-sseHljküla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas, kuni 2017 Vihula vallas, mõis, sks Viol, 1241 Viola, 1402 Vyol, 1501 Vyoll (mõis), 1516 Fioell, 1542 Fyoll (mõis, küla), 1583 Fiol (mõis), Fiolby (küla), 1796 Viol (mõis), Wihhola (küla).  A2
Mõis rajati küla kõrvale vahemikus 1464–1501. Mõisa maadele rajati 1920. a-tel Vihula asundus, mis 1977 liideti Vihula külaga. L. Kettuneni järgi tuleneb nimi sõnast viha ’kibe’, ta seob selle sageda Soome kohanimega Viho(i)la ning isikunimega Viho(i)nen. Ka E. Tarvel tuletab külanime muistsest isikunimest Viho või Vihoi. Vihula mõisast 0,5 km küla poole asus endine saunaküla Puutemäe (praegu tuntud rohkem Altküla nime all).MA
Bfl: I, 1207; BHO: 630; EO: 84; Joh LCD: 667; KNAB; Mellin; Tarvel 1983: 16, 25, 37, 46, 104

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur