[KNR] Eesti kohanimeraamat

Ränna ‹-le› TMr – paik (küla) Tartu maakonnas Kambja vallas, kuni 2017 Ülenurme vallas (Tähtvere mõis), 1382 hof to Renne (mõis), 1418 Rennemoyse, 1585 Renokula, 1626 Renna kuella, 1855–1859 Реннекюла; sks Renne.  C2
● 1977 liideti Räni külaga. 1418 asus seal mõis, mille omanikuks oli Odert Renne. Juba M. J. Eisen hoiatas, et seda mõisat ei tohi segi ajada Räni mõisaga. Kohanimi tuleneb kunagise mõisaomaniku nimest. Sel juhul oleks seos murdesõnaga ränd : rännä ’lörts; õhuke lumekord; rämps; ila’ näiline. Vrd Räni. – EE
Bfl: I, 48, 94; BHO: 495;  EAA.298.2.71, L 10; Eisen 1918b: 1; KN; LGU: I, 110, 216; PA I: 161; Rev 1624/27 DL: 132, 136; VMS: II, 358

Vaivina [`vaivina] ‹`Vaivina ~ -sse› Jõh – küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas, poolmõis, sks Sophienhof, 1583–1589 Vaiuina (küla), 1587 Waifina, 1620 Waywanna by, 1726 Waiwena, 1796 Waiwina, u 1900 Софіенгофъ (Вайвина) (küla).  C2
● 1811 eraldati Vaivina Voka mõisast ja rajati omaette mõis. Schmidti kaardil 1844 on nii küla (Waiwina) kui ka mõis (Sophienhoff), XIX saj lõpu kaartidel on mõis kadunud. Kirde-Eesti Vai-nimesid käsitledes ei ole L. Kettunen osutanud seosele Vadja ja vadjalastega. Teisal tuletab ta Vagia ‹ *Vakja, nagu vai ‹ *vakja ja vadja ‹ *vakja. Kirde-Eestis on märkimisväärne vadja mõju olemas ja on võimalik, et nime algusosa pärineb rahvanimetusest, kuid unustada ei tohi ka P. Ariste ja V. Palli hoiatust, et mitte kõik vai-tüvelised kohanimed pole rahvanimetusega ühendatavad, mõne lähtekohaks on ka vai ’post’. Vaivina nime oleks vast õigem analüüsida hoopis Vaivi+na ja näha algusosa lähtekohana murdelist kuju sõnast vaev, vaevane (sm vaiva, vaivainen). Vaivinaga on 1977 liidetud ↑Künnapõhja ja Liivaküla (1926, rahvapäraselt Siidilinn). – MK
Almquist 1917–1922: 308; Eesti TK 25; EO: 170, 251; BHO: 562; KNAB; PTK I: 262–263; Rev 1725/26 Vi: 169; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/4:74, L 87p; Schmidt 1844