[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

Aegviidu viipenimi. Kohanime kirjapildiga sarnaneva tegusõna aega viitma tõlge, viibe „aeg“ (arhailine viibe).
Aegviidu [`aegviidu] ‹-`viituAmbalev Harju maakonnas Anija vallas, kuni 2017 omaette vald (Lehtse mõis), 1529 Aykeuyte (metsapere Lehtse mõisas), 1617 Aykwit, 1637 Aigkewit, 1714 Aigwido Mart Kossenemest, 1755 Aegwidi Jaan von Aegwiid, 1798 Aegwid.  C1
XVIII saj alguses on Aegviidus olnud kõrts. Kohal, kus raudteega ristub Piibe maantee, olid juba 1820. a-st asunud hobupostijaam ja Lehtse mõisnike jahiloss. Pisut hiljem rajati sinna Lehtse mõisa karjamõis (sks Charlottenhof). Praegugi kutsub kohalik rahvas endise karjamõisa ala Poolemõisaks. Rahvajutu järgi tuleneb Aegviidu nimi sellest, et soode vahele rajatud käänulise raudtee ehitamine viitis palju aega. Tegelikult on nimi vanem. Ka on nime algusosa nimetavas, mitte omastavas käändes. Ebausutav on nime seostamine VIII saj surnud ja IX saj pühakuks kuulutatud kreeklase püha Aegidiuse nimega, nagu seda teevad E. Rajandi ja Prantsuse uurija M. Dequeker. Nende järgi olevat püha Aegidiuse kultus jõudnud Eestisse siit pärit munk Fulco abil XII saj. Nimi tähendaks eesti keeles metskitse või emahirve. Ajaloolaste arvates aga pole allikates vähimaidki viiteid Fulco viibimisele ja misjonitegevusele Eestis. L. Kettuneni väljapakutud mehenimi Viidu Aegviidu seletamiseks esineb rohkem Lõuna-Eestis. 1970. a-tel Aegviiduga kokku kasvanud Kosenõmme küla koos veskiga on mainitud palju varem (1379 Cosgenomne, Cosghenmomme, 1467 Kossgen-Nomme). Hiljem esines see üksiktaluna (1510 Kossenem, 1511 Kaszenum). Vrd Nelijärve, Nikerjärv. – MJ
Bfl: I, 267, 742, 752; BHO: 49; Dequeker, Rajandi 1979: 74; EAA.5393.1.24 (SRA ÖPRK 5. 1637), lk 196; EO: 20–21, 326; Johansen 1932: 22–24; Mellin; Rajandi, Dequeker 1981: 359; Rev 1725/26 Jä: 41; TEA E: I, 180

Lõpe4-leMihküla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Koonga vallas (Koonga mõis), 1534 Leppeße, 1560 Loeffe, 1797 Löppa.  C4
Küla asub soode ja rabade vahelisel kõrgendikul. Vrd lõpp : lõpu, lõpe. Vrd Lõpe1. – MK
Mellin; Stackelberg 1926: 213, 245

Merja`Merja ~ -sseKoeküla Järva maakonnas Järva vallas, kuni 2017 Koeru vallas (Aruküla mõis), 1375 Merrischen (1661. a ärakiri), 1474 Meri, 1585 Mergi, 1687 Merga.  B4
Merja linnamägi võis olla vaid ajutine pelgupaik. Asukoht soode keskel võib seletada kohanime, mida saaks seostada sõnaga märg : märja. Kuulus varem Vaali, hiljemalt a-st 1687 Aruküla mõisa alla. 1977–1997 oli Abaja küla osa. Küla lõunaosa kutsuti Linnakülaks.FP
EAA.1.2.942:971, L 953p; EVK; KNAB; Ungern-Sternberg 1912a: 38, 93, 96

Põrgujärv [`põrgu`järv] Harjärv Võru maakonnas Rõuge vallas Koemetsa külas (Saru mõis), 1907 Perrat Jerw, 1964, u 1990 Põrgujärv, 2002 Põrgujärv (Peräjärv).  A3
Põrgujärv asub Ubajärvega niisama soisel pinnasel. Järve on nimetatud ka Peräjärveks. See asub suurematest küladest kaugel soode vahel metsas. Kõrvaliste kohtade nimesid moodustatakse sageli sõnaga perä ’pära, tagumine ots’. Sama sisu kannavad nimeandjate jaoks Põrgu-nimed, näiteks Konnumäe järve (Krl) on mõnes teoses nimetatud Põrgujärveks. Nii Põrgu- kui ka Perä-nimedel on sama sisu: koht kusagil väga kaugel, kõige tagumises otsas.MF
 EAA.2072.9.626, L 1; EJN 1964: 156, 160; Eesti PK 20; KNAB

Riisa-leSJnküla Pärnu maakonnas Tori vallas (Vastemõisa mõis), ? 1601 Rise Jurgen, Rise Andreas, 1624 Ryse (talu), 1682 Rißa Ewertt, Rißa Gertt (Vastemõisa talupojad), ? 1704 Rysa Iahn, Rysa Matts (Vastemõisa talupojad), 1716 Rys, 1797 Rysa (küla).  B1
Soode ja rabade vahelisel seljandikul olev küla on nimetatud tõenäoliselt talunime vahendusel isikunime Riis : Riisa järgi, vrd varasemaist allikaist Peter Rysz, Riiß. Riisa talusid on Saaremaal ja Lõuna-Eestis. Riisaga on 1977 liidetud Aruküla (1970), Kõlli (1970) ja Kõrreküla (1970).MK
BHO: 520; EAA.567.3.99:40, L 42p; EAN; KNAB; Mägiste 1929: 45; Rev 1601: 107; Rev 1624 PL: 75

Saare4-le›, rahvakeeles varem ka Saare`päälne Puhküla Tartu maakonnas Elva vallas, kuni 2017 Puhja vallas (Kavilda mõis), 1449 Sare, 1627 Sara Kuella, 1839 Saare.  A2
1977–1997 oli Vihavu küla osa. Küla paikneb kõrgemal kohal soode vahel. Sellest on saanud alguse ka kohanimi, vrd saar ’kõrgem ala soos’.EE
Bfl: I, 131; BHO: 522; KN; LGU: I, 308; Rev 1624/27 DL: 145; Rücker; Uuet 2002: 286

Soosalu1 [`soosalu] ‹-`sallu ~ -sseJMdküla Järva maakonnas Järva vallas, kuni 2017 Albu vallas (Albu mõis), 1281 Svosel, 1540 Sosal.  C2
1977–1998 oli Sugalepa osa. Esimese kirjapaneku järgi võis algne nimi olla *Sooselja (selg : selja ’seljandik’). Võimalik, et kasutusel olid mõlemad nimed, sest motiveeritud on ka sõna salu ’soos olev kõrgendik, rabasaar’ kasutamine. Küla kohal on põhja-lõunasuunaline paari kilomeetri pikkune kõrgendik soode vahel.FP
EES; Joh LCD: 366; Johansen 1930a: 152; LUB: III, 475a

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur