[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

Kulgu-leVaiNarva linnajagu (Joala mõis), 1801 Kulga Weg (tee), 1844 Kulka, 1905 Кулга (küla), 1913 Kulga.  C3
Linnajagu ja sadam on nime saanud Joala mõisa alla kuulunud Kulgu küla nimest. Külanime päritolu pole selge, häälikuliselt lähedased on kulka ’kiilas, nudi’ ja kulka ’võrgutähis’, vrd ka kulka, kulkuviinapudel’. Veekulguks nimetatakse Narva veehoidla ja kanali vahelist suvilapiirkonda sadamast läänes.MK
EAA.46.1.38:14, L 13;  EAA.2110.1.4813, L 2; KNAB; Schmidt 1844; VMS

Lenderma-le›, kohalikus pruugis ajalooliselt Lenderme Kospaik (küla) Harju maakonnas Kose vallas (Ravila mõis), 1241 Lendælemet (*Lendelemec, küla), 1468 Lendermeke (küla), 1636 Lendermah, 1726 Lendermeggi (küla), 1782 Landerma (küla), 1796 Lenderma (küla).  A1
Varem Palvere mõisale kuulunud põlisküla, 1977 liideti Palvere külaga, praegu osaliselt ka Nõmbra piires. P. Johansen kirjutab viljelusnimest Lendremägi ja külanimest Lendermaa. Läbi aegade on nime ülestähendustes näha nimelõppude -mäe ja -maa vaheldumist (see on nendele lõppudele väga omane muudegi kohanimede puhul). L. Kettunen pakub võimalikuks lähtekohaks sõna lääs : lääne ~ länne (vrd soome länsi, lännen : länte-) ja kõrvutab soome kohanimedega (nt Lännenmäki), lisades Pohjola eeskujul oletusliku *Läntelä. Ta ei välista ka tulenemist isikunimest.TL
Bfl: I, 275; EAA.1864.2.IV-1:505; EO: 177; Joh LCD: 478–479; KN; Mellin; Rev 1725/26 Ha: 315

Puutli [`puutli] ‹-le›, kohalikus pruugis-lõVasküla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Vastseliina vallas (Loosi mõis), 1627 Puhtly Martt, 1630 Pulti Mertt, 1684 Putle, 1688 Puttele Hinto, Puttele Wassil, 1820 Putli (küla).  B2
Külanimi tuleb talupoja lisanimest, mis on tundmatut päritolu. Nimi pole muutunud, 1630. a kirjapildis on ilmselt tähed vahetusse läinud. Vrd vanavene küllalt tavaline isikunimi Путило(в), samuti koeratõugu märkiv sõna puudel : puudli, mille aluseks on saksa Pudel (algtähendus ’veelomp, lodu’, alamsaksa pūdle, puddle). Usutav lisanime alus oleks pudelit tähendav sõna putel´ (alamsaksa buttel, puttel), tuleks seletada vaid pika u kujunemist nimes. Puutli külla tuli XIX saj mitu perekonda Venemaalt, kes ehitasid siia väikese õigeusu puukiriku, mis on tänaseni säilinud. Puutli külaga on 1977 liidetud Pikändü (Pikaniidu) küla, samuti vanadest hajataludest tekkinud külad Kamara (1684 Cammar) ja Nuh´a ehk Nuhja (ka Nohja, 1684 Noe).ES
EAA.308.2.178; EAA.1271.1.225:275, L 1449; EES: pudel; Kluge 2002: Pudel; Rev 1624/27 DL: 78; Roslavlev 1976: lisa 2, 5; Tupikov 1903: Путило

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur