[KNR] Eesti kohanimeraamat

Lemmakõnnu [lemma‿kõnnu] ‹-`kõndu ~ -sse› SJn – küla Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas, kuni 2017 Suure-Jaani vallas (Vastemõisa mõis), ? 1588 Lemakene Tomas (talupoeg Kõõbra külas), 1638 Lemacki (talu), 1797 Lem̄ako (küla), 1839 Lem̄agano, 1858 Lemmakanno Jürri, Lemmakanno Ado (talupojad Vastemõisas), u 1900 Леммакено (küla).  A1
● Talud on nime saanud loodusnime järgi, mis omakorda võiks olla nime saanud Lemmjõe järgi, Lemmjõeks nimetati ülemjooksul varem praegust Paelama oja. Lemmakõnnu osad on Murru läänes ja Paistu idas (? 1558 Paisto Jak). Vrd Lemmjõgi. – MK
EAA.1865.3.264/1:228, 231, L 228p–229, 231p–232; KNAB; PA IV: 256; Rev 1638 II: 105; Rücker

Väike-Rõsna [`väike-`rõsna] ‹-sse›, kohalikus pruugis `Väiko-`Rõsna ‹-he› Se – küla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Värska vallas (Lobotka, Tsätski nulk), 1585–1587 Исадъ въ Тростнѣ въ Меншой, 1652 [Мал.] Тросна, u 1790 М. Тросна, 1855–1859 Мал. Тросна, 1886 Wäikene Rõsna, Мало-Тр., 1904 Väiko-Rõsna, Ма́лое Тро́стно, 1922 Rõsna-Väike, 1923 Väike-Resna.  A2
● 1977–1997 oli jagatud Kremessova küla ja Värska aleviku vahel. XIX saj oli küla Väike-Rõsna kogukonna keskus, kuuludes Värska kogudusse. Kohanimi on Suurõ-Rõsna nime paariline. Küla lõunaosa on Tsistigõ. Vrd Rõsna. – AK
Academic;  EAA.298.2.71, L 15; Hurt 1903: 166; Hurt 1904: XVI; PGM 1785–1792; Pskov 1585–1587: 114; RL 1922; SeK: 195; Truusmann 1890: 58; ÜAN