[KNR] Словарь эстонских топонимов

Õisu ‹`Õissu ~ -sse› Pst – alevik Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Halliste vallas, mõis, sks Euseküll, 1527 Osekul, Ozekul, 1551 Oszische buren (’Õisu talupojad’), 1601 Osekulle (mõis), 1638 Osia Moysia.  C3
● Ka Õisu järve on nimetatud 1551 (Ossische See). Küla asemele rajati mõis XVI saj keskpaiku, enne 1558. a. 1638 oli olemas Õisu vakus (auss der Osakyllschen Wacken), nii mõis kui ka vakus kuulusid Karksi alla. 1920. a-tel tekkis mõisa maadele Õisu asundus, mille kõrval oli Õisu raudteepeatuse juurde kujunenud Ridaküla alevik. Viimane sulandus asundusse ja hiljemalt 1970 oli nimekirjades Õisu alevik. Nime tähendussisu jääb hämaraks, vrd (h)õiss (hõss) ’õits, siga’. Tallinnast on XIV saj registreeritud ka eesnimi Heyso. – MK
BHO: 74; Essen, Johansen 1939: 35; Johansen 1935: 20; Rev 1601: 147; Rev 1638 II: 60; VMS
Märkus. Lisatud varasem maining 1527. 2021-06-19T23:47:15.