[KNR] Словарь эстонских топонимов

Õismäe [`õis‿`mäe] ‹-le› Kei – Tallinna asum Haaberstis (Haabersti mõis), 1646 Heuschlag Heise Nehm (heinamaa), 1697 Eismeggi, 1798 Essemäggi, 1808 Эйснеме (talu), 1868 Gesinde Eismäggi (talu).  A2
● Õismäe oli varem Haabersti ja Kakumäe vaheline pangapealne (*Õisneem); Õismäe küla vabaõhumuuseumist loodes on kindlasti mainitud 1697. Hiljem, 1932 rajati Õismäele aedlinn. Liideti Tallinnaga 1958. Nimi on ehk pandud ranniku rabastuval pinnasel rohkesti kasvava kukitsa järgi või on pärit isikunimest (1516 oli Tallinnas bürgermeister Heysze Pattiner). 1960. a-te üldplaanis käsitati Õismäed suurlinnaosana, millesse kuulusid ↑Väike-Õismäe ja Suur-Õismäe (↑Pikaliiva). – MK, PP
Kivi 1964: 411; Mellin; Saaga: Originalet av Jakob Koits regestverk. Del 2, 1574:3; Tallinn 1979: 318; Tallinn 2004: II, 342–343