[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

Leitud 6 artiklit

Ülejõe1 [üle`jõe] ‹-le›, kohalikus pruugis ka Üleje HJnküla Harju maakonnas Anija vallas, Kehra linnaosa (Kehra mõis), 1922 Ülejõe.  C4
Juba 1692. a kaardil on Jägala jõe (koh Kiehra jõgi) paremkaldal talusid. Küla kujunes siia XIX saj lõpus, külas on samanimeline talu (1871 Ullejoe). Külaelanike andmeil on nime saanud sellest, et osa küla maid oli ühel, osa teisel pool jõge. Praegu mõistetakse Ülejõena siiski küla ja linnaosa Kehra linnasüdame, endise mõisa suhtes teisel pool jõge. A-st 1977 hõlmab Ülejõe ka senise Ojaküla (1922 Oja).MJ
 EAA.1.2.C-III-52; ENE-EE: X, 639–640; KN; KNAB; Schmidt 1871

Ülejõe2 [üle`jõe] ‹-leJürküla Harju maakonnas Rae vallas (Lagedi mõis), 1565 Yllejochi.  C3
Ajaloolise Lagedi küla see osa, mis paiknes Lagedi mõisa poolt vaadates üle Pirita jõe. Lagedi mõisa kõrvalasulatele on viiteid juba 1397, nimepidi loetletakse need 1565. P. Johansen peab Lagedi küla kolme osa (Ülejõe, Lagedi ja Kadaka) jäänuseks ajast XIV–XV saj, kui mõis oli jagatud kolme omaniku vahel. 1977–1997 oli liidetud Lagedi alevikuga.PP
Joh LCD: 469

Ülejõe3 [üle`jõe] ‹-lePeeküla Järva maakonnas Järva vallas, kuni 2017 Koigi vallas (Päinurme mõis), 1922 Päinurme ülejõe k.  A1
1977–1997 oli küla ametlikult Lähevere osa. Päinurme poolt vaadates asub küla üle Päinurme jõe.MK
KNAB

Ülejõe4 [üle`jõe] ‹-leTürküla Järva maakonnas Türi vallas, kuni 2017 Väätsa vallas (Väätsa mõis), 1913 Илееэ (küla).  B4
Küla asub Väätsa mõisa poolt vaadates teisel pool Lokuta jõge. Ülejõe külaga on 1977 liidetud Siugumetsa küla (1871 karjamõis Siugemets).MK
KNAB

Ülejõe5 [üle`jõe] ‹-leRapküla Rapla maakonnas Märjamaa vallas (Ohukotsu mõis), 1922 Ülejõe.  C4
Talud, mis paiknevad mõisaalal teispool Ohukotsu oja, külana eristatud alles 1920. a-tel. 1977–1997 oli Ohukotsu küla osa. Küla piiresse kuulub idas ka endine ↑Niine küla.PP
KNAB

Ülejõe6 [üle`jõe] ‹-le›, rahvakeeles ka Konnaküla Rapküla Rapla maakonnas Rapla vallas (Valtu mõis), 1913 Уле-Іоэ, 1922 Ülejõe.  A3
XIX saj Valtu hajatalud (Kõrtsutooma, Mäepere jt), nime saanud sellest, et asuvad mõisa poolt vaadates üle Vigala jõe. 1977–1997 oli Ridaküla osa. Vrd Juula. – PP
KNAB

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur