[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

Maltsa-le›, rahvakeeles Alakülä Trvküla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas (Uue-Suislepa mõis), 1638 Maltza Jahn (Suislepa külas), 1798 Maltza.  A1
Külanimi on tekkinud talunimest. 1798 asus praeguse küla kohal Maltsa (Maltza) talu, mis kuulus Ülejõe (Üllejegi) küla alla. Veel 1834 oli Ülejõe all kaks Maltsa talu. Võimalik on talunime tulenemine sõnast malts : maltsa. Maltsa küla varasem nimi oli Ülejõe (1797 Üllejoe). 1939. a nimekirjas on see Ala küla, 1945. a-st esineb Maltsa nimi. Küla kagupoolne osa oli varem Vaheküla; mõnel kaardil esinevad Alaküla ja Vaheküla ühise nime all (Alavahe). Maltsaga on 1977 liidetud Silgi küla (1693 Silki Hans) ja suurem osa ↑Marjamäe külast.MKu
EAA.1865.3.267/3:9, L 9p;  EAA.2072.3.9b, L 1;  EAA.567.3.121, L 18; ERA.14.2.719 (Suislepa vallavalitsuse 8. VI 1939 koosoleku protokoll nr 4); KNAB; Mellin

Veltsa [`veltsa] ‹`Veltsa ~ -sse›, kohalikus pruugis ka `Vältsa Mihküla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Koonga vallas, mõis (Keblaste mõis), sks Weltz, 1534 Wels (küla Oidrema vakuses), 1537 Veltze (küla), 1797 Welz (mõis ja veski).  C4
Veltsa mõis oli XIX saj lõpul Keblaste mõisa kõrvalmõis, varasem küla aga kuulus Oidremaga kokku. Veski oli olemas juba XVI saj. 1920. a-test asundus, u 1939. a-st küla. 1977–1997 oli Veltsa ametlikult Tarva küla osa. Nime tugev aste viitab lühenemisele mingist pikemast nimevormist. Vrd Veltsi. – MK
BHO: 662; EAN; ERA.14.2.451 (Lääne maavalitsuse ettepanek 30. III 1939 nr 9033 asunduste asjus); KN; KNAB; Stackelberg 1926: 221; Stackelberg 1928: 125

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur