[KNR] Словарь эстонских топонимов

Ulaskova ‹-`kovva ~ -sse› Se – küla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Pankjavitsa, Koolina nulk), 1585 Влазова, u 1790 власкова шѣмякина, u 1866 Власкова, 1882 Уласково, 1896 Ulaskova, 1904 Ulaskova, Ула́сково, 1937 Ulaskuva.  C2
● XIX saj kuulus küla Koolina kogukonda ja Saalessa (Залесье) kogudusse. 1977–1997 oli Tsirgu küla osa. Kohanimi pärineb isikunimest. Setomaal ja Vastseliinas on ulasõpäiv ’lehmade püha (ka naiste püha, baabapraasnik)’. Nimetus tuleb pühast Blasiusest, koduloomade patroonist; Venemaal on see день Власия (11., uue kalendri järgi 24. veebruar). L. Vaba märgib, et Setomaa slaavi algupära kohanimedes ilmnevad väga selgelt valgevene keelele iseloomulikud häälikujooned, nagu nime alguse вл- › ул- (Власкова › Уласково). Pihkvamaal on Ulaskovo (Уласково) küla ning mitu Vlaskovo (Власково) küla; Põhja-Venemaal on Vlaskova (Власкова) jõgi. Meremäel oli Ulaskuva puustus (1882 Уласково), Vilo vallas Ulasova ehk Täplonka küla (1882 Улазово). Ulaskova ida- ja kirdeosa on endine küla Väiko-Ulaskova (1970 Väike-Ulaskova), liidetud 1977. – AK
Academic; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1904: XXI; Hurt 1904–1907: II, 296; Markus 1937; PGM 1785–1792; SeK: 175; Vaba 2014: 918; Vasilev 1882: 326; Vene TK 126