[KNR] Словарь эстонских топонимов


Запрос: в

Leitud 4 artiklit

Mustla1 [`mustla] ‹`Mustla ~ -sseTrvalevik Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas (Tarvastu kirikumõis, Tarvastu mõis), 1583 Muslo, 1599 Mustykulla, 1624 Muestell, 1638 Muslekull, 1797 Mustla.  A3
Varasema küla asukoht pole teada, revisjonides esineb ta alati Tarvastu, Pikru ja Sääsla (↑Kuressaare) küla läheduses. Praegune alevik kujunes 1890. a-tel Tarvastu mõisa ja kiriku maadele Viljandi–Pikassilla maantee ääres olnud Mustla kõrtsi ümbruses. Tarvastus ei andnud talupidajad meeleldi maad sulastele popsikohtade rajamiseks, vaid eelistasid rahalisi suhteid. Töökäsi oli vaja aga nii neil kui ka mõisnikul, kes hakkas 1897 rentima sulastele väikeste tükkidena maid Mustla kõrtsi ümbruses. Mustlast sai maakehvikute asula, millele 1927 anti aleviõigused. 1938–1979 oli Mustla u 1000 elanikuga Eesti väikseim linn, pärast seda on taas alevik. Alevikust edelas olnud talusid nimetati XX saj Mustla külaks, see liideti 1977 Tinnikuruga. L. Kettunen on Anna samanimelise küla puhul esitanud lähtevormi *Mustala(n) või Musto(i)la, sõna must : musta on esinenud ka perekonnanimena (sm Musto(i)nen, Musto(i)la). Vrd Mustla2. – MKu
EO: 79; Kaldre, Malve, Haak 2011; KNAB; Mellin; PA IV: 142; P XVI: 22; Rev 1624 PL: 79; Rev 1638 II: 113

Mustla2 [`mustla] ‹`Mustla ~ -sseAnnküla Järva maakonnas Paide linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Paide vallas (Purdi mõis), 1241 Mustæn (küla), 1433 Mustel, 1620 Muställa.  B3
1977–1997 oli Võõbu osa. Oletades, et tegemist on vana la-liitelise külanimega, oli -la ees ilmselt isikunimi, mis lähtus sõnast must. L. Kettunen on Anna Mustla puhul esitanud kaks oletuslikku lähtekuju: Mustala(n) või Musto(i)la. Vrd ka eesti sõna mustel : mustla ’must, must värv, tint, vitriol’. Kuna liide esmamainingus puudub, siis võib oletada ka, et la-lõpp tuleneb hoopis järelosisest -küla. Mustla piiresse lõunas kuulub endine Pöiatu küla (Tür, 1796 Pajoto).MK
EAN; EO: 79; Joh LCD: 506, 507; KNAB; Mellin

Mustla3 [`mustla] ‹`Mustla ~ -sseSaaküla Pärnu maakonnas Saarde vallas (Voltveti mõis), u 1900 Мустлакюла (küla), 1923 Mustla.  B1
XIX saj lõpuks tekkinud küla. Kaguosa on tuntud Riitsaare nime all (1638 Rizare Marcus, 1751 Rietsaare Maddis, Ritsaar Jaacks Land, 1797 Riitsar). Mustla piires on endine Sanga ehk Sangaste karjamõis (sks Sangsado, 1863 Sangaste, u 1866 Сингасте). Vrd Mustla2. – MK
 EAA.2072.9.236, L 1; KNAB; Mellin; Rev 1638 II: 56; RGADA.274.1.229/1:534, L 269p; Vene TK 126; ÜAN

Mustla4 [`mustla] ‹`Mustla ~ -ssePöiküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Laimjala vallas (Kingli mõis), 1738 Mustla Mart (talu).  B3
1977–1997 oli Pahavalla osa. Pöide Mustla on lähtunud algselt Mägi-Kurdla küla Mustla talust, mis omakorda on arvatavasti siirik Püha Mustla külast. Vrd Saue-Mustla. – MK
EAN; KNAB; Rehepapp; SK I: 224

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur