[KES] Kihnu sõnaraamat

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 37 artiklit

aruta määrs väga ▪ Tämä ei olõss kuri mies, aruta iä mies oli Ta ei olnud kuri mees, kangesti hea mees oli

elu|.aanõ <elu|.aasõ, elu|aast>
1. väga vana; kauaaegne; terve elu kestev ▪ Sie üks vana eluaanõ särk, pang mitte sedä selgä See üks terve elu kantud särk, ära seda selga pane; Papal ning mammal olid ühed eluaasõd sõbrad ljõnnas Isal ja emal olid Pärnus ühed eluaegsed sõbrad
2. vastupidav ▪ Nied ju eluaasõd Need ju eluaegsed (asjad)

enge määrs
1. üsna, päris; väga ▪ Sellest puust suab enge äid rehä piisi Sellest puust saab väga häid rehapulki; Mia sai puõest kleedile enge torõda kurdi Ma sain poest kleidile väga toreda vöö; Teil enge mehine apu tuaᵉr Teil on väga hea hapu kali; Enge noᵉtt Imeväike tükk (väga vähe). Vrd elu
2. ainus ▪ Nied ühed enged tal olidki, uiõd ljõnna riided Need ühed ja ainsad tal olidki, [need] uued linnariided

.ette õige, päris; väga ▪ Meie piäme ennästest ette paelu lugu Me peame endist väga lugu; Tormaga ette ramp laeva laadi Tormiga on õige halb laeva lastida; Küll mia tänä ette pahulõ võeti Küll mind võeti täna kohe päris pihile; Küll aga saks mind ette kiite (rahvalaulust) Küll aga saks mind väga kiitvat || ▪ Oidko ette! Oh hoidku küll!. Vrd ete; vägä

igävene <igävese, igävest>
1. igavene, lõputu ▪ Igävene põlõ kiegid Igavene pole mitte keegi; Päräst surma tullõ igävene elu Pärast surma tulevat igavene elu
2. (rõhutava sõnana) väga, tohutu, hiiglama ▪ Nendel ju siäl Piälrandõs igävene lahmakas muad Nendel seal Piälrannas ju tohutu lahmakas maad; Igävene jõlus pidu oli Hiiglama ilus pidu oli || igävest (hüüatuses) ▪ Igävest asja! Igavest asja! (oh, pole midagi, ära pane tähele)

igävest
1. igavesti, lõputult ▪ Inime'mte elä igävest Inimene ei ela igavesti
2. väga, tohutult ▪ Igävest torõdast oli riimi pandud Väga toredasti oli [tekst] riimi pandud

.iäste ~ .iästi
1. hästi, korralikult ▪ Sie ahõ ei küpsetä iäste leibä See ahi ei küpseta hästi leiba; Ei põlõ viga, kõik läks iästi Ei ole viga, kõik läks hästi
2. hästi, täiesti, väga (rõhutavalt) ▪ Saun tieb kondid iästi pehmes Saun teeb kondid päris pehmeks; Peseme ennätsi iästi puhtas Peseme end täiesti puhtaks

jumala|muedu
1. päris ilma tasuta; väga odavalt ▪ Ää nokotag selle tühjä asja kallal jumala muedu Ära selle tühja asja kallal jumalamuidu jokuta
2. asjatult; ilmaaegu ▪ Sia'ka tahad jumala muedu töenätä Sa tahad ikka ilmaaegu töinata (nutuks pole põhjust)

jõlma2 määrs ilmatu, tohutu; tohutult; väga ▪ Jõlma paelu saemõ madaru Ilmatu palju saime madaraid; Jõlma iä! Tohutult hea!; Siäl oli jõlma kenä möllätä Seal oli hästi tore möllata (jõulupõhkudest); Saia ning levä konsod jõlma iäd seüä Saia- ja leivakontsud on hirmus head süüa; Jõlma unnikas vilja oli tunaeele rihalõ väätüd Tohutu hunnik vilja oli üleeile rehalasse veetud. Vrd jõlmatu

jõlmatu tohutu, väga suur ▪ Käristäsid ankruga mio võrgussõ jõlmatu lõhastusõ sisse Käristasid ankruga mu võrgu sisse ilmatu suure augu; Üks oli nagu uaᵉt, jõlmatu kehä tuli puadi taga peale Üks [hüljes] oli nagu vaat, tohutu suur keha tuli paadi taga [vee] peale. Vrd jõlma2

jõrmus <.jõrmsa, jõrmust ~ .jõrmsad>
1. hirmus, õudne, kole ▪ Mioksi jõrmsi tjõmpa kloostris tehtüd Milliseid hirmsaid tempe on kloostris tehtud; Ai kui jõrmus uata ond kui Kihnu riided rambast selges ond Oi kui kole vaadata, kui Kihnu riided on korratult seljas; Niob ning vannub mis jõrmus Neab ja vannub mis kole
2. väga; tohutu ▪ Jõrmus jõlus Hirmus ilus; Juaᵉn tahtis mjõnd jõrmsat muõdi Jaan tahtis mind hirmsat moodi (kohe kangesti naiseks võtta)

.jõõgõr <.jõõgri, .jõõgrid> (väga) ulakas, vallatu ▪ Panad nagu jõõgri pari Lähevad nagu kari üleannetuid (rahututest lehmadest)

jäletu <jäletuma, jäletumad> (väga) suur; tohutu ▪ Jäletu suur Tohutu suur

kahe|käe|kannikas <kahe|käe|kannika, kahe|käe|kannikast> leivapätsist lõigatud väga õhuke viilakas (mida ühe käega on võimatu hoida) ▪ Mia taha ühti sio kahekäekannikast Ma ei taha sinu kahekäekannikat (lõika üks korralik leivakäär)

.kievä määrs ägedalt, kangesti; väga ▪ Mioga akati kievä taplõma Minuga hakati ägedalt riidlema; Sai mioga kievä vihalõ Ta sai minu peale väga vihaseks; Ikka kievä rutt, ei põlõ aega ümber uata Alati tuline rutt, pole aega ringi vaadata; Lastõl oli kievä iä miel Lastel oli kangesti hea meel

kiht|apu <kiht|apu, kiht|apud> väga hapu ▪ Kihtapud õmbõonad olid Väga hapud õunad olid

kiht|magus <kiht|magusa, kiht|magusad> väga magus ▪ Moᵉrss oli kihtmagus Morss oli väga magus

kiht|suõlanõ <kiht|suõlatsõ, kiht|suõlast> väga soolane, tulisoolane ▪ Supi terven ää reostan, kihtsuõlatsõss tein! Ta on supi täiesti ära rikkunud, on tulisoolaseks teinud

kolõ <kolõda, kolõdad>
1. kole; hirmuäratav ▪ Küll võib ikka jõlmõs kolõdi inimesi olla Küll võib ilmas ikka hirmsaid inimesi olla; Küll tuli ond üks kolõ asi Küll [kahju]tuli on üks kole asi; Siäl oln naa paksu uᵉnta, karin ja ulun mis kolõ oln üese Seal olnud nii palju hunte, karjunud ja ulgunud öösel mis kole
2. väga, hästi; tohutu ▪ Kolõdad muõdi aab lund maha Lund sajab hirmsat moodi (erakordselt palju); Kolõ torõ koera poeg Hästi tore koerakutsikas; Sii mätästess kolõ vjõsa ein Siin mätaste vahel on väga visa hein

kolõdast hirmsasti, väga ▪ Suapakengäd ruaᵉsvad kolõdast sukkõ Kinnised kingad kulutavad koledasti sukki (läbi); Käsitsi õmmõldõs lähäb kolõdast aega, masinaga paelu jõutsam Käsitsi õmmeldes läheb õudselt palju aega, masinaga [on töö] palju jõudsam; Metsess kolõdast siäski Metsas on tohutu palju sääski. Vrd kolõtumast

kolõtumast koledasti, väga (palju) ▪ Juanipäe oli Kihnus kolõtumast muajõlma kogo juõsn Jaanipäeval oli Kihnu väga palju maailma[rahvast] kokku jooksnud (terve ilm kokku tulnud); Taevas kasus kolõtumast Taevas kasvas hirmuäratavalt (kattus mustade pilvedega)

koᵉnt <kondi, .konti>
1. kont, luu ▪ Lülle kondid oln jäletumalt suurõd Lülle kondid olnud hirmus suured (Lüll on Kihnu müütiline kangelane); Koer lähäb konti matma Koer läheb konti matma; Magus koᵉnt Krõmpsluu; Luupiosõ koᵉnt Pahkluu
2. keha tervikuna ▪ Mio kondid akkasid sedäsi värisemä et Mu kere hakkas niimoodi värisema et (hirmust); Kondid nuõrna tüegä ää tapõtud ning venütet Ihu [juba] noorest peast tööga ära tapetud ja välja venitatud || piltl väga kõhn ▪ Kondid välles Ribikondid on väljas (näha); Kaks konti ning kusõ ais Kaks konti ja kusehais (väga kõhnast inimesest) || .koᵉntõ pärä keha järgi ▪ Sie jaᵉkk suan üsä koᵉntõ pärä See jakk on saanud üsna keha järgi (hoiab taljesse)
3. puuviljakivi ▪ Koᵉmpu marjõl suurõd kondid siss Viirpuumarjadel on suured kivid sees
4. pikkusmõõt (pöidla ülemise lüli pikkus) ▪ Mia mõõda kõiki kondiga Mina mõõdan kõike kondiga; Suka peüä pitkust piäb vähämält viis konti olõma Suka pöid peab olema vähemalt viis konti pikk

kuum1 <kuuma, .kuuma> kuum; väga soe ▪ Kuum pala Lämmatavalt palav; Tädi laskis pannid üks uõbilt ahjusuus kuumaks ning õerus siis pekitükügä rasvatsõks Tädi lasi pannid ükshaaval ahjusuus kuumaks ja hõõrus siis pekitükiga rasvaseks; Sui külm, talvõ kuum (mõistatus) Suvel külm, talvel kuum (= ahi)

luu2 määrs väga, täiesti, päris (intensiteedisõnana) ▪ Puᵉnn oli luu viksist piäl Punn oli väga tugevasti peal; Luu nälgäs Päris näljas (püstinäljas); Luu jumala muedu Päris jumala muidu; Vesiaolt leüdsi luu jumala terve kanistri Mereajust leidsin täiesti jumala terve kanistri

luu|kaarikas <luu|kaarika, luu|kaarikast> väga kõhn olend, luukarnits; piltl luukere, kondibukett ▪ Lehm siokõ nagu luukaarikas Lehm näeb välja nagu luukere (küljekondid väljas); Lambad üsä luu kaarikad piltl Lambad on päris kondibuketid

mua <mua, muad>
1. (mais)maa; sisemaa ▪ Sioksõ paksu jõlmaga ei maksa mua piält vällä minnä Sellise uduse ilmaga ei maksa maalt merele minna; Tormaga ei maksa mua iärest küüsi lahti laska piltl Tormiga ei maksa maa äärest küüsi lahti lasta (merele minna)
2. maakoht, kant ▪ Meie käösime räämetegä Talina muass Me käisime räimedega Tallinnamaal (st räimi müümas)
3. maapind, pinnas; põllumaa ▪ Meite suarõ mua ond üsä kivine ning liivanõ Meie saare pinnas on päris kivine ja liivane; Akkas kolõdad muõdi tuiskama, et olõss mitte muad egä taevast nähä Hakkas nii koledasti tuiskama, et ei olnud maad ega taevast näha || muani maani, väga pikk ▪ Kört muani loha selges Maani kört seljas [järel] lohisemas
4. maatükk (omandina), krunt ▪ Eede mua piäl kasvab paelu kasõpuid Vanaema maa peal kasvab palju kaski; Muadõ rent oli maksõtud Maarent oli makstud
5. muast madalast maast madalast, lapsest saadik ▪ Kihnu tüdrikud kasun muast madalast suurõ tüegä Kihnu tüdrukud on maast madalast kasvanud suure tööga

muestõ, muestõgi muiste, (väga) ammu ▪ Sie oli ühekorra muestõ, kissi'ka nda täpselt enäm mäletäb See oli ükskord ammu, kes seda nii täpselt enam mäletab; Tädit põlõ enäm muestõgi nähä oln Tädi pole enam ammugi näha olnud

munga|põline <munga|põlisõ, munga|põlist> (enne)muistne, iidne; (väga) vana ▪ Mungapõlisõ põllõ ning rätikuga käüäkse kirikus ning pulmas Muistse põlle ja rätikuga käiakse kirikus ja pulmas; Mõni ei täü uusi riidi pidädä, ikka mungapõlisõd selges Mõni ei täi uusi riideid selga panna, ikka [ammused] vanad seljas; Nied kua siis mungapõlisõd, vanasõst pärändet Need on ka veel ennemuistsed, vanast ajast pärandatud (kodaratega kaelarahadest). Vrd põᵉlv2

.paksu paksult, tihedasti; (väga) palju ▪ Siäl oln naa paksu uᵉnta, karin ja ulun mis kole oln üese Seal olnud nii palju hunte, [need] karjunud ja ulunud öösel mis hirmus

podi|laisk <podi|laesa, podi|.laiska> väga laisk, purulaisk ▪ Sie tüelõnga'mte viisi tehä, üsä podilaisk Tema ei viitsi töölõngagi teha, ta on purulaisk

põlõtaja <põlõtaja, põlõtajad> piltl põletav; väga vali, käre ▪ Idä tuulõga läks põlõtajaks külmäks Idatuulega läks [ilm] väga külmaks (kärekülmaks); Ühekorra oli torm jõlm, läks sioksõss põlõtajass liänest Ükskord oli tormine ilm, edelast tõusis sihuke väga kõva torm

rambast määrs (väga) halvasti, kehvasti; oskamatult; lohakalt ▪ Nied kjõndad nda rambast kuõtud, et sündügid käde võtta Need kindad on nii kehvasti kootud, et ei sünnigi kätte võtta (ei kõlba kasutada); Siis muedugi kui rambast riisvad, vahesi vahelõ jätväd ning Siis muidugi, kui nad lohakalt riisuvad ja vahesid vahele jätavad; Üsä rambast kua rätiku pähä sjõdun On väga lohakalt ka rätiku pähe sidunud

ränk2 <rängä, .ränkä>
1. omds ränk, väga raske ▪ Sie oli küll üks ränk pauk See oli küll üks ränk pauk (õnnetusest)
2. (muutumatu sõna) väga; tohutu ▪ Minevä aasta oli ränk iä vilja-aasta Möödunud aastal oli väga hea vilja-aasta; Puõdis oli ränk torõdi jakiriidi Poes oli väga toredaid jakiriideid

taᵉtt <tati, .tatti> tatt ▪ Naa suur noho oli, et taᵉtt juõsis lõugakaodu alla Nii tugev nohu oli, et tatt jooksis mööda lõuga alla || taᵉtt ljõbõ väga libe ▪ Tie oli taᵉtt ljõbõ Tee oli väga libe

tulinõ <tulisõ, tulist>
1. tuline; kiire ▪ Ann ette tulinõ vardu kuduma Ann on väga kiire varrastega kuduma; Kura vana oli kolõ tulinõ käüäjä Kura-vana oli väga kiire käija
2. väga, kõva ▪ Oma kohtast tulinõ iä olla Omast kohast on väga hea olla; Nüüd akkas meitel tulinõ pala rutt Nüüd hakkas meil väga kiire