[KES] Kihnu sõnaraamat

.karjama <karjata, .karja> karjatama; piltl järele vaatama, valvama ▪ Mio tüe ond tillusi karjata Minu töö on lambukesi karjatada; Karjakõ te mio kalu, mia lähä otsi nuga Valvake te minu kalu, ma lähen otsin noa

.luõtma <.luõta, luõda> lootma; soovima, ootama ▪ Inime luõdab ikka paramad Inimene loodab ikka paremat; Liisi luõtis ikka sioksi parami poissa, nüüd taha tedä enäm kiegid Liisi ootas ikka selliseid paremaid poisse, nüüd ei taha teda enam keegi; Nämäd jäid meitesse luõtma Nad jäid meie peale lootma || ootavalt vaatama ▪ Lehm luõdab alõda silmägä, tahab seüä Lehm vaatab haleda silmaga, tahab süüa

.nõudma <nõoda, nõva> püüniseid üle vaatama, kalu välja võtma ▪ Ikka mõrdu käüb nõudmas ning ojab mõrda kindi, kui isä nõvab Ta käib ikka mõrdu üle vaatamas ja hoiab mõrda kinni, kui isa saaki välja võtab; Kalamehed nõudvad egä umiku püüsi Kalamehed tühjendavad püüniseid igal hommikul; Kolm liiki mõrdu nõutsi ää, aga mitte ühte kalapoega näess Kolm jada mõrdu vaatasin üle, aga mitte ühte kalapoega ei näinud (ei olnud ühtegi kala)

piegeldämä <piegeldä, piegeldä> end peeglist vaatama, peegli ees sättima ▪ Kaua sa ennäst ikka piegeldäd Kaua sa end ikka peegli ees sätid

.polkama <polgata, .polka> altkulmu vaatama; põrnitsema ▪ Mitte sõna laosuss, polkas muedu nurkõs Ta ei lausunud mitte sõnagi, ainult põrnitses nurgas

pulma|.uataja <pulma|.uataja, pulma|.uatajad> kontvõõras; pulmavaataja, st inimene, kes pole pulma kutsutud, kuid läheb pidu ja pruutpaari vaatama ▪ Pulmauatajatõlõ viidi ikka õlut ning süemist kua Kontvõõrastele viidi ikka õlut ja süüa ka

silm <silmä, .silmä, seesü .silmes ~ .silmäs>
1. silm ▪ Keväde õuõst tullõs üeldässe, et silmäd jäid õuõ Kevadel õuest tulles öeldakse, et silmad jäid õue (silmad peavad hämarusega harjuma); Uni oli silmes allõs, suass mitte kudagi silmi lahti Uni oli silmis alles, ei saanud mitte kuidagi silmi lahti; Silm lähäb märjäks Silm läheb märjaks (liigutusest); Suab sedäsi tõmmata, et silm sinine piltl Saab nii tõmmata, et silm sinine (öeldi kõva tegutsemise kohta) || sandi silmägä .uatama paha silmaga vaatama, kaetama ▪ Võerad uatavad luõmad oma sandi silmägä ää Võõrad kaetavad loomad oma sandi silmaga ära
2. silmnägu ▪ Silmäd nda mustad, et sopa pienär ninä all Nägu on nii must, et [lausa] sopapeenar on nina all; Poisid akkan teeneteist limpegä vasta silmi taotama Poisid olid hakanud teineteisele klimpe vastu nägu loopima
3. kudumi-, võrgusilm ▪ Mjõtu silmä mia kapõtalõ üles luõ? Mitu silma ma sokile üles loon?; Võrgu iäresilmäd Võrgu ääresilmäd (võrgukord) || .püertüd silm keerdsilmus ▪ Püertüd silmä kuõtassõ kjõndalõ, sukkõlõ, mjõtmõlõ puõlõ Keerdsilmust kootakse kindale, sukkadele, mitmele poole
4. kirvekand ▪ Ää tagug kjõrvõ silmä lõhki Ära tao kirvesilma lõhki
5. ehtekivi ▪ Silmägä sõrmus Kiviga sõrmus
6. madalike vahekoht meres, väin ▪ Aegna silmäst panimõ viis-kuus puadi täüt kivä sisse Aegna silmast panime viis-kuus paaditäit kive sisse (laeva)

.uatama <.uata, .uata>
1. vaatama ▪ Üleskohe uatõs jäeb kael kangõs Ülespoole vaadates jääb kael kangeks; Meie käösime korra juba uatamas ää Me käisime kord juba vaatamas; Tulõ'nd omiti vällä ning uata, mis nüüd suab Tule nüüd ometi välja ja vaata, mis nüüd saab; Anneli jõstub lava iäre tuõli piäle ning uatab piinikselt egät emä liigutust Anneli istub laua äärde toolile ja vaatab tähelepanelikult ema iga liigutust || ede .uatama ette vaatama; tähelepanelik olema ▪ Uata ede, viires vääb nokaga pähä! Vaata ette, tiir lööb nokaga pähe! || üle .uatama üle vaatama ▪ Järgmise päävä tüküd sai enne ühteviisi üksi üle uatõt Järgmise päeva [kooli]tööd sai enne ainult kuidagi moodi üle vaadatud (ülejala)
2. ühendina (koos sidesõnaga et) ▪ Kätkü akkas kõikma, uata et lähäb ümber, aga ei lähäss, kiikus üksi Kätki hakkas kõikuma, vaata et läheb ümber, aga ei läinud, ainult kiikus