[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

ede|.võttaja <ede|.võttaja, ede|.võttajad> uus ettevõtja, (töö) peameesKui muulalt enäm tüed ei sua, tulõb ise edevõttajaks akata Kui kuskilt mujalt enam tööd ei saa, tuleb ise ettevõtjaks hakata

esi <ee, ett> esi; töö-, lõikusrinneEgä üks lähäb oma eegä Igaüks läheb oma eega (rukkilõikusel); Miks sia oma eegä nda kaugõlõ maha jäed? Miks sina oma eega nii kaugele maha jääd?

koht <koha, .kohta>
1. talukoht (eeskätt selle maa)Vanõmad kohad juba mjõtu korda jaetud Vanemad talukohad on juba mitu korda ümber jagatud
2. töö- või teenistuskohtKuõlis ollõ küttäjä koht suaja Koolis olevat kütja koht saadaval

kord3 <korra, .korda>
1. kord, kindlaksmääratud töö- ja elukorraldusKorrad olid käüä Omad korrad tuli [mõisas] ära teha (teopäevi)
2. korrasolekKord ollõ korra vennäke (vns) Kord on ikka korra vennake; (Laevad) pandi sõedu jaoss korda [Laevad] pandi sõidu jaoks korda (sõidukorda) || .kordõs ~ .kordas korrasMasin piäb kordõs olõma Masin peab töökorras olema

tegemine <tegemise, tegemist>
1. tegemine, teguÜlgesi püüti sügüse iä tegemise aegõs võrkõga Hülgeid püüti sügisel mere jäätumise ajal võrkudega; Siis läks süemä tegemine lahti Siis algas söögitegemine; Tänä ond ju saia tegemise päe Täna on ju saiategemise päev
2. (asja)toimetus, töö, tegevusOma vabatahtlik tegemine oli Oma vabatahtlik tegemine oli; Tubastõ tegemiste aeg ond käe Tubaste tööde aeg on käes || tegemist tegemä tegemist tegema, suhtlemaSioksõga'mtõ tegemist tehk Ära sellisega tegemist tee; Kissi taga tegemist tein ond Kes temaga tegemist on teinud
3. vaevanägemine, tegemine, teguSügüse lehte riismisegä igänes tegemist Sügisel on lehtede riisumisega palju tegemist; Egävene tegemine oli, et paras jagu käde suaja Suur tegu oli, et paras jagu kätte saada

tegijä <tegijä, tegijäd>
1. (mingi töö) tegijaTa ond ette tubli njaputüe tegijä Ta on väga tubli käsitöötegija; Mõni ikka tuõb kua tegijä, arvast kissi sedäsi õmblõb Mõni ikka toob ka tegija, harva kes niiviisi õmmelda oskab (kasuka tegemisest)
2. autorSellel raamatul ond mjõtu tegijäd Sellel raamatul on mitu autorit

teht <tehti, .tehti> tegemine, tööPõlõ siäl tehti kedägid Pole seal mingit tööd

tienistüs <tienistüse, tienistüst>
1. teenistus; tööPakikandaja tienistüs raskõ Pakikandja töö on raske
2. jumalateenistusKirikuärrä tegi oma tienistüse ää, lugõs ning laulis Kirikuõpetaja pidas oma teenistuse ära, luges ja laulis

tigu2 <tio, tigu>
1. tegu, suurem kogus (leiba vms); laarPulmõks tehti kolm tigu leibä Pulmadeks tehti kolm tegu leiba; Ond üks tigu pulma õlut valmis Üks laar pulmaõlut on valmis
2. van mõisategu; kohustuslik tööVanal aal käüdi mõisõs tiol Vanal ajal käidi mõisas teol; Sie oli siis, kui tigu tehti, tio aeg, üeldi tigu tieniti See oli siis, kui tegu tehti, teoaeg, öeldi [et] tegu teeniti; Tio aegõs oln kaᵉss kivi otsõs, lambaravad kaelõs, ning muudkui valvan rahaauku Teoajal olnud kass kivi otsas, lambarauad kaelas, ja muudkui valvanud rahaauku (muistend Turuküla Kassikivist)

tüe <tüe, tüed> tööLaupa õhta lõpõtassõ tüe aeksast ää Laupäeva õhtul lõpetatakse töö aegsasti; Rihe ette tahmanõ tüe Rehepeks on väga tahmane töö; Akkab uut tüed alustama Hakkab uut tööd alustama; Õhta tulad kõik tüest koo Õhtul tulevad kõik töölt koju; Kui tüese tahad minnä, piäd mõnõstast omalõ lapsõoidaja oᵉtsma Kui tööle tahad minna, pead kuskilt endale lapsehoidja otsima


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur